2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Hülged kliimamuutuste jalus
27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (8)
Samal teemal (1)
Mida on viigerhülgel eluks vaja? Rohkelt kala ja natuke limuseid kõhutäiteks. Külmi talvi ning rikkalikult rüsijääd, kuhu emased saaksid kaevata poegimiskoopad.

Isegi kui toitu leidub, siis üha soojemaks muutuvad talved võivad viigrid välja suretada.

Sellisele nukrale järeldusele jõudis hülgeuurija Mart Jüssi, kes kaitses doktoritöö, milles analüüsis kliimamuutuste mõju kolmele erinevale hülgeliigile – Läänemeres elutsevale hallhülgele ja viigrile ning kaspia hülgele. Teda huvitas, kuidas mõjutab soojenev ilmastik hüljeste sigimist ja ellujäämisvõimalusi.

Läänemere ja Kaspia vahele jääb tuhandeid kilomeetreid ning need asuvad erinevates kliimavöötmetes. Ometi on kahel veekogul palju sarnasusi nagu ühesugune suurus, sügavusmustrid ja soolsuse muutumine põhja-lõuna suunas.

Sarnane on ka inimmõju, mis on viimase saja aasta jooksul üha suurenenud.

Kaspia merel hakkasid 19. sajandi lõpus liikuma naftattankerid. Samal ajal algas Läänemere hüljeste elupaikade killustumine. 1894. aastal ehitati Saaremaa ja Muhu vahele Väikese väina tamm, mis lõikas ära mereimetajate läbipääsu Riia lahte.

Praegu on Läänemere muredeks eutrofeerumine ja ülitihe laevaliiklus. Kaspia mere tervist ohustavad nii naftatööstus kui võõrliigid.

Üsna sarnane on ka hüljeste eluolu. Kaspia meres elutsev hülgeliik elab täielikus eraldatuses. Ka Läänemere loivaliste liikumisvõimalused on piiratud, sest veekogu on Atlandi ookeaniga ühenduses vaid kitsaste Taani väinade kaudu.

Mõlemas veekogus on elukeskkonna tingimused üsna äärmuslikud. Suvel on mered ülisoojad, talvel külmad. Vee kõikuv temperatuur ja hapnikusisaldus muudab pisiloomastiku arvukust ning see mõjutab hüljeste toidulauda.

Kõik Jüssi uuritud hülgeliigid on jääga seotud, sest nende levilad külmuvad talvel täielikult või osaliselt kinni. Merejää on ajutine, kuid väga olulise tähtsusega elupaik.

Uuritud liikidest kõige paindlikum on hallhüljes, kelle erinevad asurkonnad võivad poegida nii jääl kui maismaal.

Läänemere viiger poegib ainult jääl. Kaspia hüljeste kohta on teada, et Kaspia mere idarannikul poegivad üksikud emasloomad liivarandadel. Enamus hülgeemasid eelistab järeltulijad ilmale tuua siiski jää peal.

Doktoritöös leidis Jüssi, et hüljeste jääga seotud sigimisstrateegia võib kiirete kliimamuutuste tõttu osutuda hoopistükkis kahjulikuks.

Ebastabiilsetes jääoludes sünnivad nõrgad hülgepojad. Üksikud jääga kaetud merealad muutuvad ökoloogilisteks lõksudeks – sinna koguneb poegima palju viigriemasid, noored hülged aga meelitavad kohale kiskjaid ning röövlinde.

Läänemere lõunaosa viigrite ja Kaspia hüljeste asurkondi ohustab juba mõnekraadine soojenemine. Tõenäoliselt kaovad lõunapoolsemad viigripopulatsioonid üsna lühikese aja jooksul.

Hallhüljes on paindlikum ning suudab jäävabadel talvedel sigida ka väikestel laidudel.

Siiski kahandab jää puudumine ka selle liigi levikuala. Kliima soojenedes ja meretaseme tõustes võivad poegimiseks sobivad väikesaared jääda vee alla.

Inimtegevus võimendab keskkonnamuutusi veelgi. Hülgeid mõjutab nii reostus, häirimine kui liigne kalapüük.

Hülgeid saab neid häirimata vaadelda Vilsandi rannakaamerast.

27.12.2012 18:35
hmm

Loodus reguleerib ise arvukust, hetkel on neid ülearu, nüüd loodus teeb selelle ise lõpparve ja vähendab neid.

Lisa kommentaar
28.12.2012 13:12
Lepik

See ei ole loodus, vaid inimtegevusest tingitud elukeskkonna muutused, mis hülgeid hävitavad! Looduslik regulatsioon oleks näiteks siis, kui mõne teise liigi, näiteks jääkarude (mitte inimese) arvukuse tõttu hülgeid jääb vähemaks.

Lisa kommentaar
07.01.2013 13:34
Hõmm

Kas ainult mulle jääb sellest artiklist mulje, et Kaspia meri külmub vähemasti kohati kinni?!

Lisa kommentaar
04.03.2016 14:01

04.03.2016 14:02

04.03.2016 14:03

04.03.2016 14:04

Ma loodan, et sa ikka teha hea artikkel

Kas ainult mulle jääb sellest artiklist mulje, et Kaspia meri külmub vähemasti kohati kinni?!

Lisa kommentaar
04.03.2016 14:06

great

See ei ole loodus, vaid inimtegevusest tingitud elukeskkonna muutused, mis hülgeid hävitavad! Looduslik regulatsioon oleks näiteks siis, kui mõne teise liigi, näiteks jääkarude (mitte inimese) arvukuse tõttu hülgeid jääb vähemaks.

Lisa kommentaar

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus