Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid

Islandi vulkaanide tõttu võib lennuliikluses Euroopas ja Põhja-Atlandil tulla takistusi veel mitme aasta jooksul.

Vulkanoloogid prognoosivad, et praegu Euroopa lennuliikluses kaose tekitanud Eyjafjallajökulli vulkaanist võime lähiaastail veel korduvalt kuulda. Nimelt on pinged viimasel kümnendil Islandi all maakoores kasvanud, mis viitab sellele, et vulkaanid on jõudmas uude aktiivsemasse faasi ning ees võib seista uusi purskeid ja välistatud pole, et mõni neist on väga võimas, kirjutas New Scientist.

Vulkaaniline aktiivsus Islandil on perioodiline, perioodi kestvuseks on 50 - 80 aastat. Viimasel kümnendil Islandil kasvanud aktiivsus viitab võimalusele, et vulkaanide tegevus on taas elavnemas, ütles Suurbritannias Edinburghi ülikoolis töötav vulkanoloog Thorvaldur Thordarson. Näiteks 20. sajandi teisel poolel olid saareriigi vulkaanid ebatavaliselt vaiksed.

Vulkaanilise aktiivsusega käsikäes on aktiviseerunud ka seismilised protsessid – Islandi pealinna Reykjavikki tabas 2008. aasta mais 6,1-magnituudine maavärin.

1998. aastal võtsid Islandi ülikooli teadlased Gudrún Larseni käe all kokku laavakihtidest, liustikest ja kirjalikest allikatest pärit andmed 800 aasta kohta. Ilmnes, et vulkanism Islandil on tsükliline: rahulikumale perioodile järgneb aktiivsem. Aktiivsete perioodidega käivad koos maavärinad, milles vabanevad Islandi lähedal Atlandi ookeani all maakoores tekkivad tektoonilised pinged.

Perioodilisus võib seostuda ka vahevööst väljuvate magmavoogudega, mis maapinnale jõudes sulatavad liustikke ja põhjustavad geotermilist aktiivsust.

Larseni töörühm leidis, et Vatnajökulli liustiku piirkonnas, kus asuvad aktiivsed Grímsvötni ja Bárdarbunga vulkaanid, oli aktiivsel perioodil 40 aasta jooksul 6-11 vulkaanipurset, vaiksemal perioodil ei olnud purskeid 40 aasta jooksul mingil juhul üle kolme. Islandi teistes piirkondades on vulkaaniline aktiivsus Vatnajökulliga sarnaselt tsükliline.

Aktiivset perioodi iseloomustab mitte ainult vulkaanipursete suurem arv, vaid need on ka võimsamad.

Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift aktiivne.

Thordarsoni sõnul on võimalik, et kui kätte on jõudmas aktiivsem periood, siis suureneb ka suuremate vulkaanipursete tõenäosus. Praeguse aktiivsuse põhjal oletab Thordarson, et Islandil on algamas järgmine vulkaanilise aktiivsuse periood kestusega umbes 60 aastat, kõrgpunktiga 2030 - 2040 aasta vahel.

Ajakirjas Geology ilmunud artikkel.

• Tweet