10.09.2007 10:24

Jääkarud surevad välja

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

2050. aastaks on Arktika jääkattest alles vaid pool, kinnitavad kakskümmend aastat väldanud vaatlused ÜRO ennustust. See muutus viib jääkarud ohustatud liikide nimekirja.

"1980. aastate suvedel taganes jää Alaska põhjarannikust 50 kuni 80 kilomeetri kaugusele. Nüüd aga räägime me 500 kuni 800 kilomeetrist," kommenteeris ÜRO ennustust Ameerika okeanograaf James Overland.

USA riikliku ookeani- ja atmosfääriadministratsiooni (NOAA) teadlased kasutasid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) selle aasta raporti koostamisel loodud arvutimudeleid ning võrdlesid neid vaatlustega, mis viidi läbi aastatel 1979–1999. Kokkuvõtvalt võib öelda, et suvine jääkate Beauforti meres (Alaskast põhjas) kahaneb 1980. aastate tasemega võrreldes tõenäoliselt 40 protsendi võrra, vahendas AP.

Sama juhtub tõenäoliselt ka Tšuktši, Beringi, Ohhoota ja Barentsi mere jääkattega. Baffini lahe jääkattes mudelid aga olulist muutust ei ennusta. Vähem kindlust on mudelites talvise jääkatte muutuse ulatuse osas.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters. Artikli autoriteks on Overland ja NOAA meteoroloog Muyin Wang.

"Jääkarude jaoks on olukord katastroofiline," ütles bioloog Kassie Siegel. "Kui jää taganeb, siis jäävad paljud neist maismaale lõksu, kus neil pole praktiliselt midagi süüa. Osad neist üritavad jääni ujuda, et seal hülgeid püüda, kuid ilmselt see kõigil ei õnnestu. Jääle jäänud karud aga on koos jääga triivinud eemale elustikurikkamast mandrilavast ning peavad samuti nälga kannatama. Emakarud, kes tahavad maismaale talvituma minna, peavad aga võtma ette väga pika ujumismaratoni," ütles Siegel.

"Oma panuse kliima soojenemisse oleme me kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisega tõenäoliselt juba andnud," ütles Overland. Edasine tegevus võib protsesse võimendada, kuid ei peata neid enam, sest CO2 püsib atmosfääris aastakümneid, enne kui ookean selle merevette lahustumise näol endasse imab. "Mul on kahju öelda, aga paljudele kurbadele tagajärgedele, mida me järgneva 30 kuni 40 aasta jooksul näeme, on juba alus pandud."

01.02.2010 15:56
Arle

Huvitav, kui kliima soojenemine/jahenemine on varemgi toimunud, siis miks just see "kliimasoojemine" peaks välja suretama jääkarud?

Lisa kommentaar

 

NASA 05.03.2010 17:10

Kas Antarktika jääkilp laguneb laiali?

Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.

AFP/Scanpix 22.02.2010 18:59

El Niño saabumine on lihtsasti ennustatav

India ookeani piirkonna kliimamustrite uurimine võib aidata El Niño tulekut ette ennustada. Seeläbi oleks võimalik säästa väga palju raha ning päästa ka inimelusid.

06.02.2010 19:39

Kliima soojenemine aeglustus. Süüdi võib olla kadunud veeaur

Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.

21.12.2009 15:32

Kuidas mõõta Hiina kasvuhoonegaaside emissiooni?

Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.

07.12.2009 13:22

Mida võiks teada kliimakonverentsist

Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?

27.10.2009 14:38

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt süüdistada eeskätt vulkaane või õigemini nende tegevusetust

13.08.2009 15:20

Mäestike kõrguse määrab kliima

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

04.02.2009 12:36

Aastaajad on nihkumas

Aastaajad Maal on kalendriaastas ettepoole nihkunud – uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem. See nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

17.12.2007 14:43

20 huvitavat fakti lumest

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

10.09.2007 10:24

Jääkarud surevad välja (1)

2050. aastaks on Arktika jääkattest alles vaid pool, kinnitavad kakskümmend aastat väldanud vaatlused ÜRO ennustust. See muutus viib jääkarud ohustatud liikide nimekirja.

Vikipeedia 15.02.2010 11:27

Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud

Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari jooksul võib minna ümbervaatamisele.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre (2)

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

17.12.2009 13:09

Merevee taseme tõus võib ületada halvimadki ootused (3)

Eelmisel jäävaheajal oli veetase maailma meredes ligi 10 meetrit praegusest kõrgem.

24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

15.10.2009 17:07

Esimene jäävaba suvi saabub Arktikasse 20 aasta jooksul (3)

Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.

25.02.2009 12:25

Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?

Ilus talveilm tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis selle tagajärg?

17.12.2007 17:48

Soojenev kliima võtab jõuluvanalt vildid

Kui kõige äärmuslikumad prognoosid kliima soojenemise kohta peaksid osutuma tõeks, hakkavad Soome turismiametnikud edaspidi reklaamima lühikestes pükstes jõuluvana, kelle rege veavad kaamelid, kirjutas Physorg.

15.11.2007 11:18

Põhjapoolus vs lõunapoolus. Sarnased või erinevad?

Maa poolused ja neid ümbritsevad arktilise kliimaga alad on üksteisele väga sarnased, seetõttu, et sinna jõuab väga vähe päikesevalgust. Pool aastat valitseb poolusel polaaröö, millele järgneb poole aasta pikkune päev. Paljude muude aspektide poolest on aga meie koduplaneedi poolused vägagi erinevad.

27.08.2007 14:09

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus