Huvitav, kuidas lumehelbed sellise sümeetria saavutavad, nagu iga helbe haru oleks teadlik, mis muutused tema kõrvalküljel ja teistes harudes toimuvad.

Kopeerin siia mõned lõigud Jüri Kameniku vastusest lugeja küsimusele, mis ruumipuudusel avaldamata jäid. Need aitavad selgitada, miks on lumehelbed just sellise kujuga.
Ta kirjutab: " Lumehelbe heksagonaalne süngoonia (kuusnurksus) tuleneb jääkristallistruktuurist. Lumi nagu teemant või keedusoolgi on mineraal, mistõttu sellele on omane kindel kristallstruktuur. Veemolekulid moodustavad jääs teiste veemolekulidega vesiniksidemeid, mille moodustatud hulknurkade sisenurgad on 60 kraadi. Niiviisi seletub ära küll see, kuidas molekulid ja nendevahelised sidemed kristallstruktuuris paiknevad, kuid ei seletu, miks see ikkagi on nii.

Põhjust võib seletada järgmisel viisil. Stabiilsed on looduses sellised ühendid ja struktuurid, mille energia on vähim. See on põhjus, miks raud jpt toodetud ained või tehismaterjalid roostetavad, lagunevad jne - nad on energiarikkad ega ole stabiilsed ja püüavad saavutada vähima energiaga taseme (näiteks raual on selleks rooste). Ka jää moodustumisel tekib esmajoones struktuur, millel on antud keskkonnnatingimuste juures suurim stabiilsus, milleks on jääl Maa alumises atmosfääris heksagonaalsed kristallid.

Kuid nii on asi vaid molekulaarsel tasemel. Ometigi ilmneb molekulaarne kuusnurksus ka makroskoopilisel tasemel. Kristallidele on iseloomulik korrapärase geomeetriaga selgelt piiritletud keha. Kristalli struktuuris (kristallvõres) saab eristada ühikraku, mis on mingi korrapärase mustri väiksem korduv osa. Kristallid moodustuvad ühikraku ruumi lõplikult täitval perioodilisel 3D süsteemsel kordumisel. Kordumise välispiir defineerib kristalli tahu. Seepärast on loomulik, et kristalli väliskuju on osaliselt seotud ühikraku kujuga."