Ka lehm toitub mitmekesiselt

Suure tõenäosusega pole ükski lehm veel mõelnud ülemaailmsele kliimasoojenemisele ega fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisele.

Võib-olla sel ajal, kui meie võitleme heitgaasidega panustab lehm koduplaneedi päästmisele läbi oma toidulaua mitmekesistamise. Vastupidiselt meile loomale reklaam ei mõju ning ühe või teise uudse söödakomponendi headus väljendub tal pigem piimatoodangus ja tervisenäitajates. Arvan, et käesoleva dekaadi hitt-toode piimakarjakasvatuses on glütserool, millel on ka oma pisike osa kliimasoojenemise pidurdamisel.

Ilmselt olete sõitnud ülikoolilinnast Tallinnasse bussiga, mille paneb liikuma biodiisel. Teadupoolest on maa seest ammutanud nafta keskkonnale kahjulikum kui diisel, mis on toodetud taastuvates allikatest. Küsite nüüd, kuidas on biodiisel seotud lüpsilehmaga? Vastan!

Kollased põllud

Tsiteerides klassikut - et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest. Viimastel aastatele näeme üha sagedamini autoaknast välja vaadates südasuves kollendavaid põllumassiive. Kaalika ja kapsa sugulase rapsi erekollased õielehed püüavad igaühe pilku kas või hetkeks. Paljudele seostub raps küpsetusõliga, mis pühapäevahommikused pannkoogid ekstra maitsvaks küpsetab.

Biodiisli tootmiseks on meil vaja kolme komponenti: rapsiõli, metanooli ja naatriumhüdroksiidi. Samas kaasneb biodiisli tootmisega ühe kõrvalsaadusena toorglütserool. Laiemalt vaadates leiab glütserool enim kasutatust farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstuses.

Taastuvenergiatoetused on aga märkimisväärselt suurendanud biodiisli tootmist kogu maailmas tuues kaasa toorglütserooli ülejäägi. See omakorda on äratanud huvi loomakasvatajate hulgas glütserooli kui alternatiivse söödalisandi vastu. Piimakarjakasvatuses on energiasöödana leidnud kasutust valdavalt toorglütserool, mida pole täiendavalt töödeldud ega puhastatud.

Uus on unustatud vana

Esimesed katsetused sööta lehmale glütserooli tehti möödunud sajandi keskpaigas. Toona kasutati seda eesmärgiga ennetamaks lüpsilehmal ainevahetushaiguste süvenemist poegimisjärgsel perioodil. Asjaolu, et poegimise järel annab lehm piimaga ära enam energiat kui ta söödaga saab, toob sageli kaasa ainevahetushäireid (nt. ketoos). Tollal nenditi küll glütserooli efektiivust ketoosi ennetava vahendina, ent praktikasse see ei jõudnud kõrge hinna tõttu.

Nüüd, mil teadus ja tehnika oli arenenud eelmise sajandi keskpaigaga võrreldes tundmatuseni, oli arukas vaadata natuke ajas tagasi. Nii leidsidki mitmed uurimisgrupid üle maailma, et biodiisli tootmise hoogne kasv pakub taaskord võimaluse glütserooli kasutamise lüpsilehmade söödana. Seekord on võetud suund glütseroolile kui energiaallikale veiste ratsioonis, kuna ainevahetushaiguste raviks on olemas efektiivsemad vahendid.

Glütserool on magusamaitseline ning aitab parandab söömust. Mitme autori väitel mõjutab (toor)glütserooli lisamine ratsiooni positiivses suunas ka piimatoodangut. Eesti Maaülikooli teadlased ongi suunanud uurimistöö põhirõhu eesmärgile vähendada teraviljade (eelkõige odra) osakaalu lüpsilehma ratsioonis, asendades selle toorglütserooliga ilma negatiivse mõjuta piimatoodangule või tervisenäitajatele.

Uued sihid

Teaduses viib sageli avastus uue probleemini. Tõik, et toorglütserooli söötmine lehmale piimatoodangut suurendab teadlasi enam ei rahulda. Seega püüamegi selgitada, millist mõju avaldab toorglütserooli söötmine mäletsejaliste vatsa keskkonnale ja seal toimuvatele protsessidele.

Sama kütkestav on uurida, kuidas mõjutame glütserooli söötmisega söödaga saadavate toitefaktorite omastamist looma poolt. Lüpsilehma ratsiooni koostis ja selle komponentide suhe mõjutab oluliselt vatsa pH-d, fermentatsiooni ja lenduvate rasvhapete koostist. Samas vatsa fermentatsioon ja lenduvate rasvhappete koostis mõjutab ka piima rasvhappelist koostist. Vahelepõikena, tuues paralleeli inimeste toitumisharjumustega, uurib tänapäeval toiduainete rasvhappelist koostis iga enda tervisest lugu pidav inimene.

Sellealaste publikatsioonide nappus ja eriilmelisus teeb peaaegu võimatuks teha üldistusi, kuid teisalt kannustab minema teemas veelgi sügavamale. Uue teemana ongi Suurbritannia teadlased asunud uurima glütserooli võimalikku mõju mäletsejaliste metaani produktsiooni vähendamiseks. Esialgsed tulemused on paljulubavad, andes õrna lootus väita tulevikus, et glütserooli lisamine lehmade toidulauale on tõhus relv võitlemaks ülemaailmse kliimasoojenemisega.

Nüüd ma siis olengi kõik ausalt ära rääkinud, nii nagu on. Kui inimestest püütakse tekitada piinlikust hüüdlausega „oled see, mida sööd!“, siis vaevalt, et mustakirju lehm saaks teie manitsuste tõttu roosakama jume.  See, et glütserool on biodiisli tootmise kõrvalsaadus vaevalt ühte head lüpsilehma morjendab. Kokkuvõttes on hea teada, et ühelt poolt oleme mitmekesistanud lehma ninaesist energiarikka glütserooliga ning teisalt biodiisli tootmisega vähendanud fossiilsete kütuste kasutamise osakaalu.

Marko Kass on Eesti Maaülikooli doktorant. Artikli kirjutas ta Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile. Haridus- ja Teadusministeerium oli konkursi kaasrahastaja.

• Tweet