Käesolev aasta on ajaloo kõige palavam

Globaalne keskmine õhutemperatuur maa ja mere kohal jääb küll 1998. aasta omale alla, kuid arvestades vaid maismaal teostatud mõõtmisi, on käesolev aasta siiani instrumentaalsete mõõtmiste ajaloo palavaim.

Kombineeritud maa ja mere kohal mõõdetud globaalne õhutemperatuur oli juulis 16,5 °C, mis on 0,66 °C kõrgem 20. sajandi keskmisest ning jääb väga vähe alla vaid 1998. aastale (samuti 16,5 °C).

Maismaal oli aga juuli isegi 1,03 °C kõrgem 20. sajandi keskmisest (14,3 °C), mis teeb selle aasta juulist ajaloo kõige kuumema juuli. Kõige selgemalt tajusid kuumust Euroopa, Venemaa lääneosa ja Ida-Aasia. Keskmisest jahedam oli ilm Siberis, Alaskal ja Lõuna-Ameerikas.

Soomes purunes 29. juulil kõigi aegade soojarekord, kui õhutemperatuur jõudis 37,2 kraadini. Eestis jäi uuest soojarekordist pisut siiski puudu.

Uus soojarekord registreeriti ka Moskvas. 30. juulil näitas kraadiklaas seal 39 °C. Varasem rekord oli juba 90 aasta vanune (kui jätta kõrvale selle aasta juulikuu varasemad rekordiületused), siis oli sooja  36,8 °C.

Hiinas oli juuli 1,4 °C soojem (22,8 °C) kui aastatel 1971–2000 keskmiselt. Maailmamere pinnatemperatuur (16,4 °C) oli aga keskmise näitajaga võrreldes 0,54 °C soojem.

Arktika jääkate kattis selle aasta juulis 8,4 miljoni ruutkilomeetrise ala, mida on 16,9 protsenti vähem kui aastatel 1971–2000 keskmiselt. Selle näitajaga jääb Arktika jääkatte vähenemise ulatus alla vaid 2007. aastal mõõdetule. Ühtlasi oli see aasta juba neljateistkümnes järjestikune aasta, mil Arktika jääkatte ulatus jääb alla keskmise.

Seevastu Antarktika jääkatte suurus oli 4,8 protsenti üle 1979-2000 aasta keskmise. Austraalia aga sai tunda keskmisest märksa vihmasemat juulit – 34,4 millimeetrit sademeid on 55 protsenti keskmisest rohkem ning ühtlasi ka kõrgeim näitaja alates 1998. aastast.

• Tweet