05.03.2010 17:10
Kas Antarktika jääkilp laguneb laiali?
Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest
jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma
liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.
Jäämäed on jääkilpide servadest pidevalt lahti murdunud.
Mandriliustikud niimoodi toimivadki. Lumi sajab liustiku pinnale, kuid suvel
ära ei sula. Lisanduva lume raskuse all muutuvad alumised lumekihid firniks ehk
sõmerlumeks ning lõpuks jääks. Lõpuks kasvab liustik nii paksuks, et hakkab
iseenda raskuse mõjul voolama.
Mereni voolanud liustiku serv jääb mere kohale hulpima ehk
muutub šelfiliustikuks. Aeg-ajalt murduvad sellest lahti eri suurusega tükid,
mida nimetatakse jäämägedeks. Mõnikord on jäämäed tõeliselt hiiglaslike
mõõtmetega, olles pindalalt võrreldavad Eesti maakondadega. 2000. aastal murdus
aga Rossi šelfiliustikust lahti jäämägi mõõtmetega 40 x 270 kilomeetrit,
kirjutas LiveScience.
2008. aastal avaldatud uurimuse kohaselt kaotab lõunamanner
igal aastal 1,6 triljonit tonni jääd. Samas ei ole selles arvus midagi hirmsat,
sest tõenäoliselt pea sama palju lund langeb igal aastal uuesti jääkilbi
pinnale. Seni võivad teadlased vaid aimata, kui suur pealelangenud lume kogus
täpselt on.
„Minu teada ei ole mingeid usaldusväärseid andmeid selle
kohta, et Antarktis kaotaks praegu jääd rohkem kui varem,“ ütles David Long
Brigham Youngi ülikoolist.
Longi sõnul on viimasel kümnel aastal registreeritud
varasemast rohkem jäämägesid eelkõige seetõttu, et paranenud on tehnilised
võimalused jäämägede jälgimiseks, mida nüüd tehakse satelliitide abiga.
Siiski ei maksa arvata, et Antarktise jääkilp tervikuna on
stabiilne. Vähemalt andmed Antarktika poolsaarelt kinnitavad pigem vastupidist.
USA geoloogiateenistuse andmetel on poolsaare külmemas lõunaosas kõik jääkeeled
ajavahemikul 1947–2009 taandunud. Kõige drastilisemad muutused on aga toimunud
alates aastast 1990.
Lääne-Antarktika ehk Antarktika poolsaare jääkilpi mõjutab
globaalne soojenemine ilmselt tugevamini kui mandri idaosa katvat mandrijääd,
kuid viimase kohta on andmeid lihtsalt niivõrd vähe, et midagi kindlat on
teadlastel väga raske öelda.
Igal juhul on Antarktise jääkilbi täielik sulamine tuhandete
ja kümnete tuhandete aastate teema, kui see üldse peaks juhtuma. Seega pole
vähemalt lähemas tulevikus vaja karta suurt veeuputust, mille käigus tõuseks
maailmamere tase kümneid meetreid kõrgemale.
Küll on aga teadlased mures liustike pärast, mis näivad soojenedes
tegevat suure spurdi liikumiskiiruses. Selliseid liustikke on Lääne-Antarktikas
piisavalt ning globaalse soojenemise jätkudes annavad nad merepinna taseme
tõusu olulise panuse.