25.07.2011 06:46
Kassikuld pakub pilguheitu kaugesse minevikku
Kassikullana tuntud püriit võimaldab
teadlastel paremini mõista Maa evolutsioonis miljardeid aastaid tagasi toimunud
olulist pööret.
Edinburghi ülikooli teadlaste taasloodud püriidi muistsed
vormid aitavad minevikus toimunud geoloogilisi sündmusi paremini mõista. Selle
rauast ja väävlist koosneva metalse läikega mineraali detailne analüüs andis
teadlastele uusi vihjeid Maal enne 2,4 miljardit aastat tagasi toimunud
hapnikukatastroofi valitsenud olude kohta.
Fotosünteesi käigus toodeti hapnikku ka enne
hapnikukatastroofi, kuid erinevus seisneb selles, et enne hapnikukatastroofi püüdsid orgaaniline aine
ja lahustunud raud vaba hapniku kinni. Hapnikukatastroof oli pöördepunktiks, mil need
mineraalid küllastusid ning ei suutnud hapnikku enam kinni püüda, mistõttu vaba
hapnik atmosfääris kogunema hakkas. Varajaste
bakteriliikide poolt vabastatud hapnik põhjustas uute taime- ja loomaliikide
teket, mis muutsid meie koduplaneedi ookeane ja atmosfääri.
Püriidi koostise uurimine võimaldab
saada geoloogilise hetkepildi mineraali moodustumise ajal toimunud sündmuste
kohta. Püriidis leiduvad raua erinevad vormid annavad mõista, kuidas
keskkonnatingimused, nagu näiteks atmosfääris leiduv hapnik, mineraali moodustumise
protsesse mõjutasid.
Ajakirjas Science avaldatud Edinburghi
ülikooli teadlaste värske uuring näitas, et hapnikukatastroofi
ajal külluses leidunud bakterid varajase püriidi keemilist koostist ei
mõjutanud. See varasemate arvamustega vastuolus olev tulemus annab teadlastele
kogu protsessi kohta palju selgema pildi. Teadlaste avastus võimaldab ka
paremini mõista sel ajal valitsenud geoloogilisi tingimusi ning ookeanide ja
atmosfääri arengut.
Uuringut juhtinud Edinburghi ülikooli teadlase
Ian Butleri sõnul võimaldab tänapäevane tehnoloogia keemiliste ühendite
moodustumise paremaks mõistmiseks jälgida protsesse, mida ainult mineraalset
koostist uurides ei näe.
Püriidi kohta saadud uus informatsioon
annab teadlastele Maa varajase evolutsiooni
analüüsimiseks ning meie koduplaneedi tekkeloo mõistmiseks palju paremad võimalused. Lisaks sellele
võimaldab avastus edaspidi paremini tõlgendada muistsetes mineraalides Maa
evolutsiooni kohta salvestatud informatsiooni.