Kes võidab kliima soojenemisest?

Eesti koos Põhja-Euroopaga oleks võitjate poolel.

Kui kliima soojenemist ennustavad prognoosid peaks realiseeruma, siis tabavad Euroopa lõunaosa riike hiigelkahjud, kuid Põhja-Euroopa riikidele on soojenenud kliima isegi majanduslikult kasulik, leidis värske uuring.

Äsja ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmund analüüs võttis luubi alla selle, kuidas neli erinevat kliima soojenemise stsenaariumi võiks mõjutada Euroopa riikide põllumajandust, turismi, inimeste tervist ning üleujutusi jõgedes ja rannikupiirkondades 2080. aasta seisuga

Analüüsi aluseks on Euroopa majandus aastal 2010, mudelites on mängitud läbi erinevaid kliimamuutuse stsenaariume ning nende mõjusid. Euroopa jagati viide eri piirkonda, Eesti koos Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga liigitus Põhja-Euroopa alla.

Tohutud kahjud

Analüüsi aluseks olevad prognoosid pakuvad temperatuuri kasvuks aastaks 2080 praeguse Euroopa Liidu riikide piires 2,5 kuni 5,4 kraadi Celsiuse järgi.

Euroopa lõikes tooks kliimamuutused kaasa SKP languse 20-65 miljardi euro võrra, kuid oleks majandusharusid, mis soojeneva kliima tõttu saaks hoopis kasu, näiteks ostaks inimesed rohkem õhukonditsioneere.

Analüüsi puhul on tehtud mitmeid eeldusi. Nii on eeldatud, et üleujutuste ärahoidmiseks ei ehitata uusi tamme ning turistid lähtuvad sihtkohtade valikul peaasjalikult kliimast. Samuti ei ole analüüsi puhul võetud arvesse võimalikke katastroofistsenaariume, mille kohaselt katkeks kliima soojenemise tõttu sooja ookeanivee hoovus Põhja-Euroopasse, mille tagajärjel tabaks siinset piirkonda hoopis kliima järsk jahenemine. Arvestamata on jäänud ka kliima soojenemise mõju metsadele ja liigilisele mitmekesisusele.

Suurim võitja: Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa saaks soojenevast kliimast enim kasu: põllumajanduses tõuseksid saagid tänu paranenud ilmastikule 52 protsenti, turistide hulk suureneks 25 protsenti ning jääksid ära kevadised üleujutused, sest kui talvel pole lund, siis pole kevadel sulamisveel võimalik jõgesid üle kallaste tõsta.

Samas kasvaks meie piirkonnas sademete hulk 10 – 24 protsenti. Veetase maailma meredes kerkiks 49-59 sentimeetrit.

Üle Euroopa oleks kliima soojenemise positiivseks pooleks see, et soojemate talvede tõttu väheneks oluliselt külmasurmade arv, seda isegi nii suurel määral, et kuumemate suvede tõttu kasvanud kuumasurmade arv ei suudaks positiivset mõju nullida.

Lõuna-Euroopas väheneksid saagid kuni 27 protsenti, ka turistide hulk väheneks, seda nii ülemäära kuumade ilmade kui ka selle tõttu, et põhjapoolsemates riikides on kliima muutunud puhkamiseks sobilikumaks.

Rannikualad saaks üleujutustest kahju kõikjal Euroopas, väikseim oleks mõju Põhja-Euroopa riikides.

Uuringu autoriteks Juan-Carlos Ciscar Hispaania Madridi polütehnilisest ülikoolist koos kolleegidega Belgiast, Hollandist, Taanist, ja Suurbritanniast.

• Tweet