2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas kliima põtru mõjutab?
13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Sven Paulus
Skype:
sven.paulus@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonnas töötav Rauno Veeroja uuris, mil moel mõjutavad keskkonnatingimused meie põdrapopulatsiooni dünaamikat. Jahiga mitte kokkupuutuvaile tuleb ehk üllatusena, et Eestis kütitakse igal aastal pea pool põtrade asurkonnast. Kui seda ei tehtaks, saaksid meie metsad tõsiselt kahjustada.

Kasutate väitekirjas suurt hulka arvandmeid. Kas need jõudsid teieni välitööde baasil?

Kogu doktoritöö tugineb peamiselt Eestis kütitud põtrade andmetel. Neile lisaks olid loendusandmed, mis on kasutatavad põdra asurkonna asustustiheduse näitajana. Enamus on kütitud loomadelt kogutud bioproovid, mida jahimehed peavad igal aastal esitama. Näiteks võetakse igal aastal ca 80% kütitud põtradelt alalõualuu, et määrata nende vanus. Seejuures mõõdame ära ka lõualuu pikkuse, mis on noorte loomade puhul kasvu iseloomustav näitaja. Nende andmete kogumist alustas Jüri Tõnisson juba 1987. aastal ja tegi seda üle Eesti.

Minu doktoritöö tuumiku aga moodustavad põtrade viljakusandmed, mis tulevad kütitud põdralehmade sigimiselundkondade analüüsist. Mu bakalaureuse- ja magistritöö juhendaja Anne Kirk alustas nende andmete korjamist juba 1993. aastal ning mina liitusin vastavate töödega 1999. aastal.  Tänaseks on ka põdralehmade sigimiselundkondade iga-aastasest  analüüsist saanu põdraseire oluline osa ning selle töö tulemused annavad ühelt poolt väärtuslikku informatsiooni põdraasurkonna seisundi kohta ning lisaks sellele võimaldavad teha üsnagi täpseid prognoose kevadel sündiva järelkasvu kohta. Seega on põtrade viljakusandmed oluliseks komponendiks soovituslike küttimismahtude määratlemiseks.

Kui põdra seisundit Eestis hinnata, siis milline see on?

Viimasel jahihooaja eel oli põdra asurkonna asustustihedus pisut kõrgem sellest, mida võiksime kokkuleppeliselt soovida. Üsna palju oli nurinat metsakasvatajate poolelt, mistõttu viimasel hooajal kütiti võrreldes eelnevate aastatega märksa rohkem põtru. Aga üldjoontes on põdra seisund suhteliselt hea, viljakusnäitajad on head ja stabiilsed. Kasvu iseloomustavad näitajad, nagu see lõualuu pikkus oli vasikatel sel aastal parem, kui pärast kahte rasket talve. Need viisid küll meie kitse asurkonna väga madalaks, aga põtrade puhul suurenenud looduslikku suremust ei täheldatud. Üldjoontes on meie põdral viimase kümne aasta jooksul suhteliselt hästi läinud.

Kui suur on laastus meie põtrade praegune arvukus?

Hinnanguliselt 12 000 ringis. See on talvine näitaja, enne järgmist poegimishooaja algust aprilli lõpus. Mais lisanduvad uued vasikad ja siis asurkond jälle suureneb. Põdra puhul hinnataksegi talvist asurkonda, mis on pärast jahti ja enne poegimist. Üldjuhul on põdra arvukushinnang suhteliselt täpne võrreldes kõikide teiste jahiulukitega.

Aga kui palju neid kütitakse?

Viimasel aastal kütiti natuke üle 5000 looma. Kui 12 000 oli see põhipopulatsioon, siis olenevalt aastast võib lisanduda vasikate ellujäämisest sõltuvalt 5000-6000 vasikat. Muidugi looduslik suremus käib sinna juurde. Praktikast tuleneval võiks põdra optimaalne arvukus jääda 10 000 - 11 000 isendi juurde. See on muidugi inimese erinevatest soovidest ja huvidest lähtuv nn sotsiaalne optimum. Küttimine peaks tagama, et kuskil pole liiga palju neid pundis koos, sest siis on kahjustused garanteeritud. Ühtlase leviku korral ei tee selline suurusjärk väga palju kurja, metsad ja metsakasvatajad peaksid olema rahulikud ja ka jahimeestel on piisavalt küttida. Hetkel siiski tundub, et metsaomanike arvates võiks põdra arvukus ka sellest märksa madalamal olla.

Kuidas talvine ilmastik põtru mõjutab?

Erinevates uuringutes on näidatud karmide talvede negatiivset mõju erinevate sõraliste liikide ellujäämusele ja konditsioonile. Samas on oletatud, et tavalisest soojemad talved võivad mõjuda isenditele ja nende kohasusele negatiivselt. See on käsitlust leidnud just viimasel ajal seoses kliimasoojenemise problemaatikaga.

Oma doktoritöös vaatasin seda, kuidas talvised ilmastikutingimused mõjutavad põtrade keha kasvu, erinevaid viljakusparameetreid ja viljastamise ajastamist. Kuna erinevates uuringutes on näidatud, et ka looteeas kandub osa väliskeskkonna mõjudest ema konditsiooni vahendusel järglastele edasi, mõjutades sedasi järglase konditsiooni ja edukust hilisemas elus, siis uurisin lisaks talvede vahetule mõjule ka hilinemisega avalduvaid ja kumuleeruvaid mõjusid. Minu ja mu kolleegide poolt analüüsitud andmetes olid tuvastatavad nii talvede otsesed kui ka kaudsed mõjud. Ootuspäraselt oli uuritud parameetrites tuvastatav karmide – külmade ja lumerohkete talvede negatiivne mõju. Samas leidsid kinnitust ka tavapärasest soojemate talvede negatiivsed efektid.

Eeldades, et siin elavad loomad on kohastunud meie keskkonnatingimuste pikaajalise keskmise suhtes, uurisime ka talvetingimuste muutlikkuse ehk keskväärtusest kõrvalekalduvate talvetingimuste mõju põdralehmade kehakasvule ja viljakusele. Leidsimegi, et selle nn talve muutlikkuse näitaja efekt erinevatele elukäigu parameetritele oli võrreldes algsete kliimanäitajatega märksa tugevam. Ehk siis negatiivset mõju avaldasid nii tavapärasest külmemad kui ka soojemad talved.

Läbivalt kasutasin kaht erinevat ilmastikunäitajat. Üks on erinevates ökoloogilistes töödes palju kasutatud Põhja-Atlandi ostsillatsiooninähtus, mis mõjutab talviseid ilmastikutingimusi suures osas Põhja-Euroopas. Ka meie kliimauurijad on näidanud selle seoseid meie talvedega.

Alternatiivina kasutasime talve karmust iseloomustava näitajana Läänemere maksimaalse jäätumise ulatust, mis korreleerub hästi nii Eesti talviste keskmiste õhutemperatuuride kui lumikatte kestvuse ja maksimaalse lume sügavusega. Sel näitajal on oluline mõju ka kevadistele ilmastikutingimustele. Läänemere jäätumine oli meie mudelites selgelt edukam.

Mil moel see negatiivne mõju võib avalduda?

Põder kui liik on suhteliselt hästi kohastunud keerulistes talvetingimustes elama ja kannatab päris hästi külma. Tänu oma pikkadele jalgadele hakkab lumikate põdrale tõsisemaid liikumispiiranguid seadma üldjuhul alles pärast seda, kui lumekihi paksus ületab poolt meetrit. Hullemaks muudavad olukorra mõistagi tugev jääkoorik lumel ja lume tihenemine.

Talvetingimuste suhtes tundlikumad on noorloomad. Kui meiega võrreldes karmima kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Siberis ja Skandinaavias kaasneb karmide talvedega suur nõrgemate isendite suremus, siis meie aladel väljenduvad karmimate talvetingimuste mõjud eeskätt noorloomade kasvu ja viljakusnäitajate languses.

Ühe minu doktoritöö aluseks oleva uuringu tulemused näitasid ka talve mõju põtrade viljastumisajale. Pärast karme talvi põtrade jooksuaeg hilines. Pärast külmi talvesid on ka vegetatsiooniperioodi algus hilisem, mistõttu võib hilineda veidi ka poegimise aeg. Värske toidu nappusest ning talve tõttu langenud konditsioonist tingituna ei suuda emasloomad kohe piisaval hulgal kvaliteetset piima toota, mistõttu on vastsündinud järglaste areng aeglasem. Algsest viivitusest ja nii emaslooma kui ka järglase kehvemast seisundist tulenevalt võib hilineda ka emaslooma järgmine indlemine.

Karmide talvede negatiivsest mõjust märksa raskem on ehk mõista soojade talvede negatiivseid mõjusid. Näiteks võib paljude inimeste jaoks üllatav olla asjaolu, et põtradel võib meie tavapärasest soojematel talvedel tekkida probleeme hoopis liigsest kehasoojusest vabanemisega. Termostressi tulemusena kaob neil isu ja keha hakkab kulutama energiat soojast vabanemisele. Samuti võib soojade talvedega kaasnev pluss- ja miinuskraadide vahel pendeldavad ilmaolud negatiivset mõju avaldada ka sõraliste toidutaimede kvaliteedile. Probleemid võivad tekkida ka parasiitide laiema leviku ja võõrliikide peale pressimisega. Meie olukorras liigub lõuna poolt vaikselt peale punahirv, kes on põdrale konkurentliik.

Kas saab välja tuua mõningaid looduskaitsealaseid soovitusi?

Kliima osa töös juhib tähelepanu sellele, et peaks arvestama erinevatele pooltele jäävate kõrvalekalletega. Sellest on viimasel dekaadil palju räägitud, et maailmas on vähe asju, mis on lineaarsed. Tavatute keskkonnatingimuste puhul võime oodata, et näeme mingit negatiivset aspekti kas oma kaitse- või uurimisalusele liigile. Kliimaga otseselt mitteseotud, ent oluline osa töös on see, et viljastamise ajal võib olla järglasele oluline mõju. Just ses osas, millal ta viljastati – kas jooksuaja alguses, keskel või lõpus.

Kuna polügüünsed sõralised on sellised imetajad, kus isasloomad peavad kasvama emastest suuremaks ja võitlevad omavahel emaste pärast, siis peaksid isasloomad olema need, kes varasest stardist kõige enam võidavad. Isastel järglastel on oluliselt tähtsam hea sünnikaal, hea stardipositsioon ja see, et nad esimeseks sügiseks võimalikult suure kehamassi saavutavad. Siis saavad nad eelise eakaaslaste ees. Minu doktoritöö tulemused seda ka kinnitavad, sest jooksuaja alguses viljastatud põdralehmadel oli hiljem viljastatutega oluliselt rohkem isaseid järglasi ning samuti esines neil rohkem mitmiklooteid.

Rauno Veeroja doktoritööd on võimalik lugeda siit.

Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus