31.08.2011 13:36
Laserid tekitavad vihma
Foto: J.P.Wolf/Genfi ülikool
Laserite abil on võimalik vihma esile
kutsuda.
Vihmapilvedes kondenseerub veeaur õhus
leiduvate mikroosakeste ümber. Vihma hakkab sadama, kui need väikesed veepiisad
ühinevad suuremateks ja hakkavad alla langema.
Vihma on seni esile kutsutud eri moel.
Üks variant on kasutada kuiva jääd, mis jäätab pilved, mistõttu üksikud veeosakesed
suurenevad ja muutuvad raskemaks. Teine variant on pihustada pilvedesse
hõbejodiidi.
Genfi ülikooli füüsik Jérôme Kasparian avaldas võrguväljaandes Nature Communications uuringu, milles nimetab selliste meetodite kasutamist küsitavaks, sest
pole teada nende tõhusus ega kasutatud kemikaalide mõju atmosfäärile.
Seetõttu otsustas Kasparian kasutada lasereid.
Rhone'i jõe muutuvates ilmastikutingimustes infrapunalaseritega
korraldatud eksperimendid näitasid, et laserkiired võivad vallandada
ülipisikeste (mikromeetrites mõõdetava läbimõõduga) veetilkade moodustumise
isegi suhteliselt madala, 70-protsendilise õhuniiskuse juures. Need veepiisad
ei ole vihma jaoks siiski piisavalt suured.
Normaaltingimustes peab
kondensatsiooniks suhteline õhuniiskus olema sada protsenti. Laserkiirte mõjul
moodustub õhus aga pilvede tekkeks vajalikke kemikaale, näiteks lämmastikhapet.
See käitub veemolekulidega seondudes omamoodi liimina, hoides veepiisku koos ka
suhteliselt kuivades tingimustes, kus nad muidu aurustuksid.
Kaspariani sõnul ei suuda nad laseritega
siiski vihmasadu päriselt esile kutsuda. Laserite abil saab tekitada märgi
osakesi, kuid selliste veepiiskade läbimõõt jääb mõne mikromeetri piiridesse. Vihma
jaoks peaksid need aga olema 10-100 korda suuremad. Selle takistuse ületamisel
saaks vihma hakata esile kutsuma maapinnal asuvate lasersüsteemidega, sest
teadlaste kasutatavate laserite tööulatus on mitu kilomeetrit.