12.04.2011 09:38
Lennukijäljed muudavad kliimat
Lennukite sabas tekkivad kunstlikud pilved soojendavad ilma rohkem, kui lennuliikluse poolt toodetav süsihappegaas, näitab Saksa teadlaste uurimus.
Lennukijäljed on tibatillukestest jääkristallidest koosnevad pilved, mis tekivad lennuki heitgaasides oleva niiskuse kondenseerumisel. Tavaliselt hajuvad need ruttu, kuid sobivate tingimuste korral võivad valged triibud tundideks püsima jääda ning kaugemale levida. Lennuki sabas tekkinud pilved võivad satelliidipiltide põhjal püsida kuni 17 tundi. Kuna lennukijäljed suudavad takistada Maalt peegelduva soojuskiirguse lahkumist , avaldavad nad mõju kliimale. Sama võime on ka looduslikel kiudpilvedel ning pilvekatte suurenemine põhjustab ilmastiku soojenemist.
Ajakirjas Nature Climate Change avaldatud artiklis demonstreerivad Ulrike Burkhardt ja Bernd Kärcher põhjalikku mudelit, mille abil saab kindlaks teha lennukijälgede tekkimise ja püsimise. Atmosfäärifüüsikud hindasid, et selliste inimtekkeliste pilvedega võib kaetud olla kuus protsenti Põhja-Ameerika idaosast. Kesk-Euroopas võib lennukijälgede hulk ulatuda isegi kümne protsendini.
Ka on keskmise lennuki sabas tekkiv pilv võimekam soojuskiirguse lahkumise takistaja kui lennuki poolt toodetud süsihappegaas. Üks lennukijälg põhjustab kiirgusvoo tiheduse muutuse 31 millivatti ruutmeetri kohta, lennuki poolt toodetud süsihappegaas aga tekitab muutuse suurusega 28 millivatti ruutmeetri kohta.