Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?

Ilus talveilm tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis selle tagajärg?

Lumerohkus on lisaks Eestile tabanud ka teisi Põhja-Euroopa riike. Norra pealinnas Oslos on lund nii palju, et seda pole kuskile mujale panna kui merre kallata. See on ajanud vihale keskkonnakaitsjad, kelle sõnul on teedelt koristatud lumi liiga räpane, et see otse fjordi kallata. Enamasti ladustatakse lumi spetsiaalselt selleks mõeldud kohtadesse maismaal, kuid praeguseks on nad kõik täis ning mõnel juhul ei pruugi sinna kuhjatud lumehunnikud sulada enne septembrit, kirjutas Reuters.

Sarnane oli olukord Oslos ka 2006. aastal. Kas see tähendab, et globaalse soojenemise asemel on saabumas hoopis uus jääaeg? Ilmselt nii rutakaid järeldusi teha ei maksa. Ühe või paari aasta ilm ei näita veel pikemaajalist trendi ning lisaks on lumerohkus Põhja-Euroopas globaalse soojenemise mudelitega heas kooskõlas.

ÜRO kliimapaneeli ennustuse kohaselt toob globaalne soojenemine kaasa niiskema ilma Põhja-Euroopas ning seega ka enam sademeid. Lõuna-Euroopa muutub aga senisest veelgi kuivemaks.

Eesti jaoks tähendab see, et ilm läheb veelgi hallimaks, sest pilvkate tiheneb ning piisavalt külma talveilma korral ei tule lumest puudust. Lumelabidat ei maksa seega globaalse soojenemise ootuses veel minema visata.