25.02.2009 12:25
Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?
Ilus talveilm
tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju
tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks
lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis
selle tagajärg?
Lumerohkus on
lisaks Eestile tabanud ka teisi Põhja-Euroopa riike. Norra pealinnas Oslos on
lund nii palju, et seda pole kuskile mujale panna kui merre kallata. See on
ajanud vihale keskkonnakaitsjad, kelle sõnul on teedelt koristatud lumi liiga
räpane, et see otse fjordi kallata. Enamasti ladustatakse lumi spetsiaalselt
selleks mõeldud kohtadesse maismaal, kuid praeguseks on nad kõik täis ning
mõnel juhul ei pruugi sinna kuhjatud lumehunnikud sulada enne septembrit,
kirjutas Reuters.
Sarnane oli
olukord Oslos ka 2006. aastal. Kas see tähendab, et globaalse soojenemise
asemel on saabumas hoopis uus jääaeg? Ilmselt nii rutakaid järeldusi teha ei
maksa. Ühe või paari aasta ilm ei näita veel pikemaajalist trendi ning lisaks
on lumerohkus Põhja-Euroopas globaalse soojenemise mudelitega heas kooskõlas.
ÜRO kliimapaneeli
ennustuse kohaselt toob globaalne soojenemine kaasa niiskema ilma
Põhja-Euroopas ning seega ka enam sademeid. Lõuna-Euroopa muutub aga senisest
veelgi kuivemaks.
Eesti jaoks
tähendab see, et ilm läheb veelgi hallimaks, sest pilvkate tiheneb ning
piisavalt külma talveilma korral ei tule lumest puudust. Lumelabidat ei maksa
seega globaalse soojenemise ootuses veel minema visata.