14.10.2011 15:52
Maa pärivad mikroobid
Kliima soojenemine ei ole uudne nähtus. Ürgammuse
soojenemisperioodi uurimine aitab ennustada, mida meil on seekord oodata.
Lõuna-Carolina ülikooli teadlane David Bottjer loodab 250
miljonit aastat tagasi esinenud kliimasoojenemist uurides välja selgitada, mis
meid seekord ees ootab. Selle ammuse soojenemisperioodi jooksul suri Maal välja
kuni 90 protsenti ookeanides elanud liikidest.
Bottjeri sõnul on teadus tõestanud, et maakera muutub.
Viimase saja aastaga on globaalne temperatuuritõus olnud peaaegu kolmveerand
kraadi Celsiuse järgi ning oodata on kasvuhoonegaasidest tingitud edasist
soojenemist. Teadlased seisavad sõltumata soojenemise põhjustest silmitsi
küsimusega, kas muretsemiseks on põhjust või mitte?
Bottjer otsustas sellele küsimusele vastust otsida
ookeanidest leitud sadu miljoneid aastaid vanadest kivististest.
Minevikus on looduslikel põhjustel toimunud kiire
süsinikdioksiidi kasv atmosfääris põhjustanud suuri väljasuremislaineid.
Teadaolev suurim väljasuremine toimus 250 miljonit aastat tagasi Permi ajastu
lõpus.
Kuigi jätkuvalt vaieldakse selle täpsete põhjuste üle,
aktiviseerus ühe teooria järgi ürgmandri Pangaea lagunemise tõttu vulkaaniline
tegevus. Selle tulemusel paiskus atmosfääri ülisuurtes kogustes süsinikdioksiidi
ja teisi kasvuhoonegaase. See põhjustas meie koduplaneedi soojenemise rohkem
kui viie kraadi võrra, mille tagajärjel surid välja nii maismaaloomad kui
-taimed ning kuni 90 protsenti ookeanielustikust.
Minevikus toimunu ning praeguste vaatlustulemuste põhjal
jõudis Bottjer kolme peamise järelduseni:
• Ookeanides
neelduva süsinikdioksiidi kogused kasvavad, see muudab ookeanivee
happelisemaks. Sarnaselt Permi ajastu lõpule kaasneb sellega muuhulgas
korallrahude kadumine.
• Teiste
eluvormide kadumisel hakkavad vohama mikroobid. Kuna enam ei ole koralle,
hakkavad mikroobid ise ookeanis uusi riffe looma.
• Atmosfääri
soojenemisel aeglustuvad hoovused. Vaiksem ookean tähendab väiksemat
segunemist, mille tulemusel väheneb ookeanivee hapnikusisaldus. Ookeanis tekivad
hapnikuvaesed surnud piirkonnad, kus ei leidu kalu ega teisi eluks hapnikku
vajavaid organisme.
Bottjer ei ole ainus, kes tuleviku ennustamiseks
minevikku vaatab. Samal eesmärgil uuritakse ka 55 miljonit aastat tagasi
esinenud paleotseeni-eotseeni temperatuurimaksimumi, mille jooksul tõusis
globaalne temperatuur mitme kraadi võrra.