Mäestike kõrguse määrab kliima

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

Siiani on arvatud, et mida tugevamad on kokkusurvepinged, seda kõrgemale mäestikud kerkivad. Üldjoontes see nii ongi, kuid siiani on mööda vaadatud liustike väga suurest mõjust, mis väljendub selles, et kõrgetel laiustel, kus kliima on jahedam, ei lase liustikud mägedel nii kõrgele kasvada kui ekvaatorile lähedamatel aladel, kirjutas Live Science.

Ajakirjas Nature avaldatud artiklis selgitavad Taani Ǻrhusi ülikooli teadlased, et mägede kõrguse määramisel mängib üliolulist rolli lumepiiri kõrgus. Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, millest kõrgemal toimub liustike moodustumine ehk sellest piirist kõrgemal ei sula talvel maha sadanud lumi suve jooksul täielikult ära.

Kui tektoonilised jõud suruvad mäetipu lumepiirist kõrgemale, hakkavad moodustuma liustikud, mis on väga efektiivsed mäestike kulutajad. Seetõttu on mäestike kasvul pidur peal – neid küll surutakse kõrgemale, kuid suure osa ülespoole pressitud maakoorest kulutavad liustikud kiirelt ära. „Seetõttu saavad madalatel laiustel paiknevad mäestikud kõrgetel laiustel paiknevate ametivendade suhtes eelise, sest lumepiir on troopilistes ja ekvatoriaalsetes kliimavöötmetes märgatavalt kõrgemal,“ ütles David Egholm Ǻrhusi ülikoolist.

See on üks põhjustest, miks paikneb maailma kõrgeim mäestik Himaalaja võrdlemisi madalatel laiustel. Ilmselt samal põhjusel on ka lõunapoolkeral asuva Andide mäestiku lõunaosa madalam kui põhjaosa.