07.12.2009 13:22

Mida võiks teada kliimakonverentsist

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)
Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?

Mis kohtumisega on tegemist ja mis on selle eesmärgiks?
ÜRO kliimamuutuste konverents toimub Taanis Kopenhaagenis 7. kuni 18. detsembrini. Tegemist on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis (UNFCCC) osalevate riikide 15. kokkusaamisega ja viienda Kyoto protokollis osalevate riikide kokkusaamisega, kirjutas LiveScience.

UNFCCC kokkulepe sõlmiti 1992. aastal Rio de Janeiros. 1997. aastal uuendasid riigid seda kokkulepet, sõlmides kasvuhoonegaaside emissiooni piirava kokkuleppe, mida nimetatakse Kyoto protokolliks. Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks on välja töötada 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli järglane.

Mida kujutab endast Kyoto protokoll?
Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi – süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi – ja kahe gaaside rühma – hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike – atmosfääri paiskamist.

Nende gaaside kontsentratsiooni inimtegevuse poolt põhjustatud tõusu atmosfääris süüdistatakse Maa keskmiste temperatuuride tõusus viimastel aastakümnetel, millega kaasnevad ka muud nähtused nagu liustikujää sulamine ja meretaseme tõus.

Kyoto protokollis sätestatud eesmärgiks oli vähendada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni aastaks 2012 5,2 protsendi võrra võrreldes 1990. aastate tasemega tööstusriikides, sealhulgas ka USA-s. Emissioonide vähendamiseks kasutatavad meetodid jäeti riikide enda otsustada. Lepingus lubati ka välja töötada emissioonidega kauplemise süsteem.

Mis on pärast Kyoto protokolli valmimist juhtunud?
Selle aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud 186 riiki. Euroopa liit ratifitseeris lepingu 2002. aastal, Venemaa 2004. aastal ja Austraalia 2007. aastal. Kõige märkimisväärsemaks puudujaks lepingu ratifitseerijate hulgas on USA.

Venemaa liitumisega leping jõustus – lepingusse oli nimelt sisse kirjutatud, et osalejad peavad sellega arvestama hakkama alles siis, kui 55 protsendi 1990. aastal emiteeritud kasvuhoonegaaside eest vastutavad riigid on selle heaks kiitnud. Praeguseks osalevad lepingus juba 64 protsendi kasvuhoonegaaside emissiooni eest vastutavad riigid.

Lisaks on riikide siseselt ja ka rahvusvaheliselt sõlmituid mitmeid muid kliimakokkuleppeid. Mõned riigid on seadnud endale eraldiseisvad eesmärgid, kohati isegi karmimate tingimustega, kui Kyoto protokoll sätestab.

Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks oli sõlmida uued kokkulepped, mis hakkaksid kehtima peale 2012. aastat. Uue lepingu ettevalmistumisega on tegeletud juba 2007. aastal Balis toimunud kohtumisest alates, millele järgnes 2008. aasta kohtumine Poznanis Poolas ja sel aastal Saksamaal Bonnis toimunud kohtumine.

Mida hakatakse arutama?
Peamiseks eesmärgiks on leppida kokku uus emissioonide vähendamise sihtmärk ja tähtaeg. Kliimateadlaste hinnangul peavad emissioonipiirangud olema senisest veel palju agressiivsemad (ehk vähenema 1990. aastaga võrreldes 25-40 protsendi võrra) kui Kyoto kokkuleppes, sest kasvuhoonegaaside tase atmosfääris on viimastel aastatel kiiresti tõusnud.

Riigid plaanivad ka arutada, kuidas teha puhtamad tehnoloogiad arengumaadele kättesaadavamaks, samuti kuidas võtta kliimamudelitesse arvesse ka metsade vähenemist ja aeglustada metsade kadumistrendi mõnedes piirkondades.

Suureks küsimuseks on, kas Kopenhaagenis jõutakse tõepoolest ka uue lepingu sõlmimiseni. Kuigi see oli algselt kokkutuleku eesmärgiks, pole riikidevahelised läbirääkimised jõudnud nii kaugele, kui loodeti, ning üksmeeleni jõudmisest ollakse veel kaugel. Nii USA president Barack Obama kui ka riigisekretär Hillary Clinton on Kopenhaageni konverentsile viidanud kui vaheetapile teel uute kokkulepeteni.

Kuidas arengumaad pilti sobituvad?
See on üheks konverentsi võtmeküsimuseks, kuna kahe arengumaa, Hiina ja India, reostustasemed suurenevad kiiresti. Mõlemad riigid on ratifitseerinud nii UNFCCC kui ka Kyoto protokolli. Samas pole selge, kuidas nende riikide puhul emissioonipiiranguid arvestama peaks.

Lepingu koostajad peavad arvestama, et kuigi Hiina toodab praeguseks olulise osa kasvuhoonegaasidest, on emissioon inimese kohta siiski väga madal, sest Hiina rahvaarv on väga suur. Arenguriigid rõhutavad ka, et praeguse soojenemise eest vastutavad siiski eelkõige tööstusriigid.

Kuidas jälgitakse lepingu täitmist?
Kokkuleppe ratifitseerinud riikide lepingust kinnipidamist hakatakse jälgima ning iga riik peab iga aasta esitama ÜRO-le ülevaate kasvuhoonegaaside emissioonist. Enamikes riikides on emissioonid 1990. aastast saadik tõusnud, erandiks on Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa ja mitmed endised idabloki riigid, kus süsihappegaasi emissioon on langenud.

 

NASA 05.03.2010 17:10

Kas Antarktika jääkilp laguneb laiali?

Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.

AFP/Scanpix 22.02.2010 18:59

El Niño saabumine on lihtsasti ennustatav

India ookeani piirkonna kliimamustrite uurimine võib aidata El Niño tulekut ette ennustada. Seeläbi oleks võimalik säästa väga palju raha ning päästa ka inimelusid.

06.02.2010 19:39

Kliima soojenemine aeglustus. Süüdi võib olla kadunud veeaur

Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.

21.12.2009 15:32

Kuidas mõõta Hiina kasvuhoonegaaside emissiooni?

Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.

07.12.2009 13:22

Mida võiks teada kliimakonverentsist

Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?

27.10.2009 14:38

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt süüdistada eeskätt vulkaane või õigemini nende tegevusetust

13.08.2009 15:20

Mäestike kõrguse määrab kliima

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

04.02.2009 12:36

Aastaajad on nihkumas

Aastaajad Maal on kalendriaastas ettepoole nihkunud – uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem. See nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

17.12.2007 14:43

20 huvitavat fakti lumest

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

10.09.2007 10:24

Jääkarud surevad välja (1)

2050. aastaks on Arktika jääkattest alles vaid pool, kinnitavad kakskümmend aastat väldanud vaatlused ÜRO ennustust. See muutus viib jääkarud ohustatud liikide nimekirja.

Vikipeedia 15.02.2010 11:27

Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud

Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari jooksul võib minna ümbervaatamisele.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre (2)

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

17.12.2009 13:09

Merevee taseme tõus võib ületada halvimadki ootused (3)

Eelmisel jäävaheajal oli veetase maailma meredes ligi 10 meetrit praegusest kõrgem.

24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

15.10.2009 17:07

Esimene jäävaba suvi saabub Arktikasse 20 aasta jooksul (3)

Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.

25.02.2009 12:25

Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?

Ilus talveilm tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis selle tagajärg?

17.12.2007 17:48

Soojenev kliima võtab jõuluvanalt vildid

Kui kõige äärmuslikumad prognoosid kliima soojenemise kohta peaksid osutuma tõeks, hakkavad Soome turismiametnikud edaspidi reklaamima lühikestes pükstes jõuluvana, kelle rege veavad kaamelid, kirjutas Physorg.

15.11.2007 11:18

Põhjapoolus vs lõunapoolus. Sarnased või erinevad?

Maa poolused ja neid ümbritsevad arktilise kliimaga alad on üksteisele väga sarnased, seetõttu, et sinna jõuab väga vähe päikesevalgust. Pool aastat valitseb poolusel polaaröö, millele järgneb poole aasta pikkune päev. Paljude muude aspektide poolest on aga meie koduplaneedi poolused vägagi erinevad.

27.08.2007 14:09

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus