Muistse Angkori viis langusesse põud

Tagasi

Edasi

Foto: Mary Beth Day, Cambridge'i ülikool

Maailmakuulsa Angkor Wati templi kodulinn võis hävineda, sest linn jäi võitluses põuaga alla.

Kagu-Aasias ligi viis sajandit domineerinud Khmeri impeeriumi pealinn Angkor rajati 9. sajandil praeguse Kambodža aladele.

Angkor laius enam kui tuhandel ruutkilomeetril, see oli suurim tööstusajastu eelsel ajal rajatud linnastu. Võrdluseks: tänapäeva Tallinn on umbes kuus korda väiksema pindalaga, London koos eeslinnadega on kunagisest khmeeride pealinnast umbes poolteist korda suurem.

Arvatakse, et khmeeride impeeriumi kokkuvarisemine 14. sajandi lõpus - 15. sajandi alguses oli muuhulgas tingitud kurnavatest sõdadest ja põllumaa väljakurnamisest. Värske tõestusmaterjal näitab aga, et muistse suurlinna langusele võisid kaasa aidata ka pikaajalised põuad. Näiteks Vietnami puude aastaringide uurimine on näidanud, et piirkond kannatas pikaajaliste põuaperioodide käes, mis vaheldusid ebatavaliselt tugevate vihmasadudega.

Angkoris oli keeruline kanalitest, vallikraavidest, kaldapealsetest ning veehoidlatest koosnev võrgustik. Suviste mussoonvihmade ajal koguti neisse veehoidlatesse vett, mida sai põua korral kasutada riisipõldude niisutamiseks.

Khmeeride veekasutuse uurimiseks analüüsisid teadlased kahe meetri pikkust puursüdamikku, mis oli puuritud suurima khmeeride läänepoolse veehoidla kagunurgast. See hoidla mahutas üle 50 miljoni kuupmeetri vett, sinna oleks mahtunud umbes kolm Ülemiste järve. Lisaks kogus teadlasterühm proove ka muistse linna lähiümbrusest.

Proovide analüüsimine võimaldas teadlastel kokku panna Angkori viimase tuhande aasta kliimaajaloo. Angkori kokkuvarisemise ajal langes veehoidlas setete ladestumise kiirus varasemaga võrreldes kümnendikuni, mistõttu pidi oluliselt kahanema ka veetase. "Meie avastus toob esile sel perioodil toimunud sündmuste olulisuse," märkis uuringu autor Mary Beth Day Cambridge’i ülikoolist.

Kuivõrd veetase langes ja ladestumine hääbus, pidid muutuma ka veehoidlas valitsenud ökoloogilised olud, põhjustades vetikate vohamist vee põhjakihtides ning ujutaimede teket veepinnal. "See ökoloogiline muutus näitab, et veehoidlas on alates 17. sajandist valitsenud täiesti teistsugused keskkonnatingimused kui Angkori  hiilgeajal," täpsustas Day.

Linna hääbumise ajaks ei pruukinud khmeeride veevarustussüsteemid enam toime tulla järskude ja intensiivsete kliimamuutustega. "Angkorit võib tuua näiteks, kuidas tehnoloogia ei suuda väga ebastabiilsel perioodil alati ära hoida süsteemi kokkuvarisemist. Angkoril oli küll äärmiselt keeruline veevarustuse taristu, kuid sellest ei piisanud linna säilitamiseks äärmuslikes keskkonnatingimustes."

Ta lisas, et ebapiisav veevarustus ei olnud siiski khmeeride impeeriumi languse ainus põhjus, langusele aitasid kaasa ka erinevad sotsiaalsed, poliitilised ja keskkonnategurid.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. 

• Tweet