Ookeanipõhjast leiti kiireim süvahoovus

Jaapani ja Austraalia teadlased uurisid India ookeanist süvahoovust, mis kannab külma vett põhja poole mahus, mis võrdub 40 Amazonase jõe vooluhulgaga.

Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased enam kui kolm kilomeetrit merepinnast allpool liikuvat hoovust, mis algab Antarktise mandri juurest Rossi merest, liigub mööda Antarktise rannikut lääne suunas ning keerab põhja poole mööda valdavalt veealuse Kergueleni basaltplatoo serva. Seejärel teeb hoovus suure looke ida poole ning jaguneb kaheks. Üks haru kannab külma vee edasi mööda Austraalia läänerannikust, teine aga liigub Uus-Meremaa suunas, kirjutas Science Daily.

Teadlaste sõnul on avastatud süvahoovus oluline kliimamõjutaja. Hoovus kannab põhja poole külma, tihedat ja hapnikurikast vett, ilma selle ja teiste samalaadsete süvahoovusteta oleks merepõhjas palju vähem või isegi mitte üldse hapnikku.

Hoovus mõjutab kliimat, kandes endaga vees lahustunud süsinikdioksiidi ning mõjutades globaalsete temperatuuride jaotusi. Ilma aktiivse merevee tsirkulatsioonita oleks ookeanide võime süsinikdioksiidi neelata väiksem ning näiteks vulkaanidel, aga ka inimestel oleks kergem kliimat oma tegevusega mõjutada.

Märke India ookeani süvahoovusest on täheldatud varemgi, mistõttu ei saa praegust tööd pidada päris uue hoovuse avastamiseks, kuid varem ei teatud, kui suures mahus hoovus merevett liigutab. Jaapani-Austraalia töörühma järeldused põhinevad kaheaastase vaatlusperioodi jooksul kogutud andmetel, mis saadi merepõhja ankurdatud enam kui 30 poilt, mis mõõtsid erinevatel sügavustel hoovuse liikumiskiirust, temperatuuri ja soolsust.

Kogutud andmetele tuginedes saavad teadlased öelda, et süvahoovus kannab ühes sekundis põhja poole 12–30 miljonit kuupmeetrit merevett, mille temperatuur jääb alla null kraadi (suure soolsuse tõttu külmub merevesi madalamal temperatuuril). Hoovuse laiuseks on kõigest 50 kilomeetrit.

Kaheaastase vaatlusperioodi jooksul mõõdeti hoovuse keskmiseks liikumiskiiruseks 20 sentimeetrit sekundis, mis tähendab, et vaatluse all olev süvahoovus on tugevaim sellises sügavuses avastatud hoovuste seas.

• Tweet