Päike on kummaliselt loid. Lähiajal pole virgumist loota

Päike särab praegu taevas tavatult malbelt ja rahulikult. Tavapäraselt muutub tema aktiivsus 11-aastaste tsüklite kaupa. 2008. aastal algas uus aktiivsuse tsükkel, kohe selle alguses langes päikesetuule poolt kosmosesse saadetav osakeste hulk 50 aasta kõige madalamale tasemele. Samuti registreeriti siis viimase poolsajandi rekord – kõige väiksem arv päikeseplekke.

Päikese tegevus on vaibunud tavapäratult suures osas ja pikaks ajaks, seda näitavad ka teised astrofüüsikute poolt tehtud mõõtmised. USA rahvusliku päikeseobservatooriumi teadlane Frank Hill võrdleb Päikese tegevusaktiivsuse muutusi koguni omalaadse talveunne langemisega.

Päikese aktiivsuse suurenemisele eelnevad tavaliselt pursked Päikese kroonist ehk atmosfääri välimisest osast. Need liiguvad Päikese pinnal selle pooluste suunas. Pursete kõrgaeg peaks tavapärase tsükli korral ilmnema 2013. aastal, kuid seni pole sellest veel mingit märki.

Ka järgmine päikeseaktiivsuse maksimum võib jääda nõrgukeseks. Uurijate arvates on Päikese magnetväli päikeseplekkide tekkimiseks liiga nõrk ning see mõjutab ka järgmist tsüklit.Sarnaste ennustustega klapib ka päikesetuule muutuste muster.

Päikese madala aktiivsuse korral jäävad haruldasemaks magnettormid, mis võivad segada raadiosidet ja elektroonikaseadmeid. Samas pääseb Päikesesüsteemi rohkem kosmilist kiirgust. See omakord võib tekitada häireid kosmoseseadmetes. Kosmoses tööd tegevate inimeste jaoks võib tõusta kasvajate tekkimise risk.

Füüsikud ja klimatoloogid loodavad, et praegune vaikne aeg Päikesel aitab selgitada, milline on Päikese aktiivsuse mõju Maa kliimale.

Päike oli väheaktiivne ka aastatel 1645-1715. Inglise astronoomi Edward W. Maunderi järgi nimetatakse seda ajajärku Maunderi miinimumiks. Kuna too periood langes kokku niinimetatud väikese jääajaga Euroopas, annab see hoogu oletustele, et nende kahe nähtuse vahel on seos.

• Tweet