16.06.2011 16:34
Päikese aktiivsuse madalseis tulekul. Mis juhtub kliimaga?
Peatselt saabuda võiv pikaajaline madala
päikeseaktiivsuse periood on tekitanud spekulatsioone väikese jääaja
kordumisest. Seda siiski ei juhtu.
Pennsylvania ülikooli klimatoloogi Michael Manni sõnul
oli viimase pikaajalise madala päikeseaktiivsusega perioodi jahutav mõju
tõenäoliselt ainult paar kraadikümnendikku. Kliimamuutust vedavate tegurite
mõjuga võrreldes on see kõigest tilluke hälve tervikpildis, kirjutas Wired
Science.
Eesootavast Päikese jõudeolekust hakati rääkima Ameerika
astronoomiaühingu koosoleku ettekannete põhjal, mille järgi päikeselaigud
kahanevad ning Päikese magnetiline aktiivsus väheneb. Neid kaht tegurit
peetakse saabuva vaikse perioodi endeks.
Astronoomid arvavad, et järgmine päikese miinimum võib
olla eriti sügav ning kesta aastakümneid. Viimati 17. sajandi keskel - 18.
sajandi algul esinenud päikese miinimumi ajal valitses Euroopa põhjapoolses
osas ebatavaliselt külm ilm. Väikese jääaja ehk Maunderi miinimumina tuntud
Päikese aktiivsuse minimaalperioodil aastatel 1645–1715 sai osadel talvedel Londonis
Thames'i jõel uisutada ning Läänemere jääle ehitati hooajalisi onne.
Tundub, et enamuse väikese jääaja jahenemisest põhjustas
sellega ajaliselt kokkulangenud kõrge vulkaaniline aktiivsus, mistõttu oli Maa
varjatud päikesevalgust blokeeriva tahmapilvega. Ajakirjas Science 2001. aastal
avaldatud uuringu järgi kutsus toona Päikese aktiivsuse vähenemine Maal esile
umbes 0,3-kraadilise jahenemise.
2010. aastal ajakirjas Geophysical Research Letters
avaldatud uuringus väidavad Potsdami kliimauuringute instituudi teadlased Georg
Fülner ja Stefan Rahmstof, et aastaks 2100 väheneksid 70 aastat kestnud päikese
miinimumi mõjul keskmised temperatuurid maailmas ligikaudu 0,1 kraadi võrra.
ÜRO Rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli ennustuste
kohaselt kasvab aga maailma keskmine temperatuur sajandi lõpuks 2,8-3,8 kraadi
Celsiuse järgi. Sellega võrreldes on päikese miinimumi põhjustatud jahenemine
ebaoluline ning meid ootab ees palju soojem tulevik.
Rahmstorfi ja Fülneri sõnul ei suuda Maunderi miinimumiga
sarnane päikese aktiivsuse madalseis takistada inimtegevusest põhjustatud
globaalset kliimasoojenemist.
Maunderi miinimumi dünaamikat uurinud NASA klimatoloogi
David Rindi väitel võib pikaajaline päikese miinimum globaalse temperatuuride
kasvu ajutiselt peatada äärmisel juhul paariks aastaks või aastakümneks.
Päikeselaikude taastekkel põhjustab aga lisandunud energia täiendavat
soojenemist.