Rahulik Päike toob Euroopasse külmad talved

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (2) Samal teemal (0)

Aastal 1801 pani astronoom William Herschel tähele, et kui Päikesel on laike vähem, siis nisuhinnad Inglismaal tõusevad. Tänaseks on teadlased hakanud mõistma, et päikeselaikude ja kliima vahel on tõepoolest tugev seos, mis võib varjutada isegi globaalse soojenemise mõju.

Päikese aktiivsus on viimase kümnendi jooksul olnud ebatavaliselt väike ning ilmselt peamiselt seetõttu on ka keskmised õhutemperatuurid Euroopas olnud madalamad, kui nad globaalse soojenemise tõttu võiksid olla, kirjutas New Scientist.

Päikese aktiivsuse ja õhutemperatuuri vahelise seose olemasolu on teadlased kahtlustanud pikalt. Aastatel 1300–1850 oli kliima nii jahe, et seda aega on hakatud nimetama väikeseks jääajaks. See ajavahemik langeb osaliselt kokku Maunderi miinimumiks nimetatud perioodiga, mis kestis aastatel 1645–1715 ning üllatas astronoome sellega, et päikesel peaaegu ei esinenudki laike.

Pärast Maunderi miinimumi on Päikese aktiivsus taastunud ning teadlastel pole olnud võimalust kontrollida, kas seos kliima jahenemise ja päikeselaikude puudumise vahel oli juhuslik või mitte.

Uues uurimuses kasutasid teadlased instrumentaalsete õhutemperatuurimõõtmiste andmeid, mis ulatuvad Inglismaal (Lancasteris, Bristolis ja Londonis) aastasse 1659. Leiti, et külmemate aastate ja Päikese vähenenud aktiivsuse vahel on väga tugev seos. „Selline seos saaks juhuse läbi esineda vaid vähem kui ühel protsendil juhtudest,“ kirjutas Readingi ülikooli teadlane Michael Lockwood ajakirjas Environmental Research Letters ilmunud artiklis.

Lockwood leidis, et kui ta eemaldas andmeist 20. sajandil inimmõju tõttu toimunud soojenemise, oli seos õhutemperatuuri ja päikese aktiivsuse vahel veelgi tugevam, mis näitab, et globaalne soojenemine ja päikese aktiivsusest tulenev õhutemperatuuri muutlikkus on üksteisest sõltumatud nähtused, mis antud juhul töötavad üksteisele vastu.

Lockwoodi sõnul tuleb Euroopal valmistuda külmadeks talvedeks. „Suurem osa 20. sajandist on Päike olnud ebatavaliselt aktiivne, nüüd on aga aktiivsuse trend selgelt allapoole suunatud. Pehmeid talvi esineb endiselt, kuid senisest harvemini,“ ütles Lockwood.

Lockwoodi arvates mõjutab Päike Euroopa ilma seeläbi, et blokeerib atmosfääri ülakihtides läänest itta suunduva jugavoolu, mis omakorda takistab soojade ja niiskete Atlandi kohal tekkinud õhumasside Euroopa mandri kohale liikumist. Jugavool moodustab Päikese madala aktiivsuse korral suure looke Atlandi kohal ning Euroopa talveilma hakkavad kujundama ida poolt pärinevad külmad ja kontinentaalsed õhumassid.

Seega esinevad maailma eri piirkondades vaatamata globaalsele soojenemisele väga suured varieeruvused õhutemperatuuris ning soojenemine või jahenemine ei saa olema ühtlaselt kogu atmosfääri hõlmav nähtus. Just Euroopa kliima näib olevat eriti tugevalt Päikese aktiivsuse poolt mõjutatav ning senise trendi püsides võib Eestisse lähiaastatel oodata veelgi ilusaid ja pikki talvesid.