Kellele on vaja neid emotsioonidest pakatavaid kangelasi. Meeldimine või uskumine pole teaduse kategooriad. Kus on adekvaatne uus informatsioon?

Kuna loodusliku mitmekesisuse vähenemine inimese mõjul on tõestatud, süsinikuringe inimmõju on aga debateeritav, siis on ju selge, et pigem kaitsta kui majandada, kuna niiviisi saame vähemalt ühe kindla positiivse mõju.
Kahtlemata ei maksa kõike absolutiseerida, aga artikkel justkui üritas seda ise teha, näidates, et "roheline" ühe käega kaitseb, teise käega aga suurendab süsiniku vabanemist atmosfääri. Enamus teadlikke "rohelisi" ei kaitsegi metsa süsiniku pärast, kuna ka nemad teavad, et see debatt on pooleli, vaid just ülalmainitud põhjusel.

Metsamasinad, puidutööstus - need kasutavad ju ise fossiilseid kütuseid. Seda tuleks samamoodi arvesse võtta.

Mis mind kõige enam häirib - miks ei tunnistata vahevarianti, kus nii hundid söönud kui lambad terved, ehk siis puitu saadakse viisil, mis ei hävita mitmekesisust.

Kindlasti on vaja hoida kokku fossiilseid kütuseid, elektrit - siis saab säilitada ka liigirikkust. Elurikkus on oluline juba seetõttu, et hästi kohastunud kohalikud liigid hoiavad eemal sissetungivad võõrliigid, mis tekitavad meeletut kahju:
http://www.google.ee/url?q=http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337

See on tõesti huvitav demagoogiline võte, et võrreldakse seisvat ja kasvavat metsa. Tõepoolest, kui vaatame ühte konkreetset metsa, siis kasvav mets seob süsinikku ja vana mets on süsiniku osas neutraalne. Globaalsele süsinikubilansile otsa vaadates on aga pilt hoopis teine: vanades metsades on süsinik talletunud ja kui me need maha võtame, siis süsinik vabaneb. Asemele kasvav mets seob vaid selle sama süsiniku, mitte ei midagi lisaks, samas on kogu mahavõtmise ja juurdeistutamise peale kulutatud lisaks energiat, mis tänapäeval enamasti tähendab fossiilsetest kütustest süsiniku vabastamist.

Kallutatud jutt. Ei eksi küll millegi vastu, kuid ei arvesta kaalukaid üksikasju, mida juba kommentaarides on mainitud. Elurikkuse säilitamine on ainus, mis laseb üldse inimesel keskkonnas elada, see on kindel ja seda muuta on väär.

Veider, neh see kirjutaja seisukoht, et olla saab ainult kas "õnnelik inime" või "õnnelik loodus"...suur väljakutse seisneb pigem selles, et leida vahepealne variant, kus inimene elaks jätkusuutlikult, ehk siis kooskõlas keskkonnaga...ökosüsteemid, kujunenud pika aja vältel, ongi jätkusuutlikud tänu nende mitmekesisusele, lõhkuda seda mehhanismi kohe kindlasti ei tasuks.

Nagu juba on kommenteeritud, on ka minul teadmine, et metsade majandamisel vabastatakse vägagi märkimisväärses koguses süsinikku. Süsinikku vabastatakse metsade majandamiseks vajalike riistade ja masinate tootmisprotsesis, ülestöötamisel, transpordil, tootmises, kontorikuludes jne. Maja, laua või tooli tootmisel vabastatakse rohkem süsinikku kui see objekt ise seob. Artiklist jääb mulje kui metsatöösturite tellimusest.

Niinimetatud "liigirikkuse säilitamine" on end täielikult diskrediteerinud "antropogeensete kliimamõjutuste" aseaine, mida globalistid promovad, et meid jätkuvalt lollitada ning eugenistlikku deindustrialiseerimisprotsessi jätkata.

miks me üldse süsinikku kardame, kas te ei tea, et võrreldes maa ajalooga on õhus praegusel ajal v ä g a vähe süsinikku ja tegelikult kõik taimed, kes arenesid ajal, kus oli palju suurem süsinikusisaldus õhus, on praegu põhimõtteliselt süsinikunäljas?

Kirjutasin Maalehe/Metsalehe toimetuksele, Viio Aitsamile, kuna Metslehes oli kirjutis, et kasvava metsa omanikud saaks nõuda tasu hapniku tootmisest ja süsihappegaasi eemaldamisest õhust ja tasuja võiks nii saada õiguse lasta õhku fossiilsete põletamiset tekinud süsihappegaasi. Vaidlustasin selle mõtte.
Metsalehes 3/2011 on doktorand Meelis Seedre artikkel, milles ta riivab teemat aga ei selgita otseselt vaidlustatud asja. Ma ei tea, kas see on vastuseks mulle, kui on, nii kosta otseselt.
Artiklis on hoiak metsamajandamise poolt ja looduskaitsjate, roheliste vastu. Kui mind loetakse roheliseks, nii minu arvamus erineb sellest, mis Seedre arvates on roheliste arvamus ja arusaam. On kerge vaidelda, kui ise leiutab vastasele vale arusaamad ja arvamused. Ta isegi julgeb kirjutada, et ühiskond mõistab fakte valesti. See on muidugi osaliselt õige. On ka valearvamusi mida mu arvates meelega hoitakse elus.
Seedre kahtlused inimeste osast kliimamuutuse tegitamises, millest on juba tugev üksmeel isegi nende hulgas, kelle selle tunnistaminen on oma kasu vastane.
Soomeski kasutadakse segadust siduma teosõna tähendusest. On kaks võimalust: 1) süsi on seotud, ja 2) sütt seotakse. 1) Metsa puidus on seotuna sütt. 2) Metsa puud seovad ehk tarbivad süsihappegaasis sisalduvad sütt. 1) ?Iga puu ja puidust toodetud ese seob sedasama süsinikku,? 2) ?et majandusmets seob oluliselt rohkem süsinikku kui looduslik mets.? On nii?
Looduslikus metsas, mitte raiutud metsas on rohkem puit ja muud biomassi kui raiutud metsas. On ju? Kui on nii, looduslikus metsas on rohkem sütt seotuna. Aga metsa biomass ei paljune igavesti vaid metsas tekkib lõpuks tasakaal süsihappegaasi õhust võtmise ja sinna laskmisega. Siis kokkuvõtes looduslik mets ei (2) seo sütt.
Kuna majandusmetsast veedakse puitu ära, metsa võtab rohkem sütt õhust kui laseb. Aga see ära viidud puu põleb või kõduneb ning süsi saab tagasi õhku. Vahel see puit seisab kaua põlemata aga et sellel oleks tähendust, peaks puidust asjade hulk pidevald suurenema. Kas on teada et see suureneks nii palju kui fossiilseid põletadakse? Ei usu. Kas nüüd on selge, et metsa ei kompenseeri fossiilsete põletamisest tekivad süsihappegaasi? Ei ole ka muud mis seda teeks. Siis fossiilsete ainete põletamine on võimalik tekittamata kliimamuutust ainult kui heit- või suitsugaasidest eemaldatakse süsihappegaas ja ladustadakse püsivalt. Aga nii ei tehta.
Seedrel oleks õigus, kui majandusmetsas oleks rohkem biomassi kui kaitse all metsas, siis ei kaitsetud mets ei leevendaks kliimamuutust.
Olukorrast riigis ja maailmas: Terve maailma pideva praeguse tarbimise jaoks on vaja 1,5 maakera. Soomes räägitakse, et kui kõik tarbiks ja teeniks tulu nagu Soomes, oleks vaja neli Maakera. Mitu maakera Eesti tarbimiseks on vaja? On vaid üks. Kui elatakse nagu ühe maakera puhul õige, võiks igaühe kohta tulu (maailma kogutoodang) olla 400 eurot kuus. See pole vähe. Viieliikmelise pere kohta 2000 eurot. Paljud elavad ju alla 30 euroga.
Mis siis metsadega teha?
Puitu on vaja kasutada energiaks põlevkivi ja teiste fossiilide asemel. Aga puitu ei ole Eestis eriti palju kasutada, u. kuus tihumeetrit aastas elaniku kohta. Sellsest peab jätkuma mitmeks otstarpeks. Sellepärast tubade kütteenergia vajaduse kahandamiseks on vaja uued majad ehitada passiivseteks päikesemajadeks või passiivmajadeks. Passiivne päikesemaja peab olema massiivne, kivist ja betonist, puust vaid betonist laest üles poole. Vähemalt kütmata hooneid saab puidust ehitada.
Õnneks paberi tarbimine pole Eestis nii suureks läinud kui Soomes. Raamatute jaoks paberid ikka jatkub.
Ökorohelisena pooldan metsa majanduslikku kasutamist, aga peale inimese ka teisi elusliiki arvesse võttes ja mitmeastmelisi kaitsealasid pidades. Et kaitsealasid poleks palju vaja, peab majandusmetsades olema pidevalt puistu. On siis vaja langetada suurimmaid ja väiksemaid puit jättes kavavat puud kasutama valgust, ruumi õhus ja pinnases, vett ja toitaineid. Nii kõdunevatest risust vabanevad toitained ei satu veekogudesse. Raie ja vedu peaks tegema talvel, nii kaua kui talvi veel jätkub nagu kahel eelmisel talveajal, et mitte segada metsloomi ja rikkuda maa pinda.
Muidugi on peale inimese teisigi kliimat muutavaid tegureid aga see asjaolu ei vabasta inimese vastutust.

Minust on kerge arusaada, kui mõtleb et süsiniku on kolmes kohas: õhus, biomassis või mujal.

hmm, ma arvan et inimene vajab puitu ning on vältimatu, et inimtegevus kandub metsadesse. Ma leian, et rohelised võtavad liikide mitmekesisust liiga tõsiselt. 90% maailmas elanud liikidest on välja surnud ja paljud liigid surevad veelgi välja, samamoodi nagu tuleb uusi liike juurde. Hoida mingeid liike elus on ju omakorda inimese sekkumine loodusesse. Loomulikult ei väida, et inimesed peaksid suhtuma loodusesse ükskõikselt, loodust tuleb hoida jätkusuutlikuna. Kuid loodust hoida teiste inimeste arvelt (teha väga vähe metsa - puidutooted kallid - ainult lääneriigid saavad puidust asju endale lubada - ülejäänud inimesed kannatavad roheliste pärast) on ebaeetiline. Inimkond peaks leidma lihtsalt jätkusuutliku variandi (nt Soomes on üsna töötav metsaklastrite süsteem), et ei oleks kannatajaid inimeste ega looduse seas.