25.11.2011 10:03
Talved on ka edaspidi krõbedad
Foto: Wikimedia Commons/O. Mihkelmaa
Vaatamata maakera järkjärgulisele soojenemisele ei jää
külmad talved ja uued külmarekordid tulemata, neid esineb edaspidi lihtsalt
praegusest harvemini, näitas värske uuring.
Eelmise aasta detsember oli Lääne-Euroopas kõige külmem
detsembrikuu enam kui saja aasta jooksul. Ka Eestis langesid eelmise aasta
novembris mitmed ülivanad külmarekordid.
Globaalse kliimasoojenemise valguses võivad sellised
külmaperioodid tunduda kohatuna, kuid see ei ole tegelikult nii. Selle
illustreerimiseks analüüsisid Helsingi ülikooli kliimateadlased Jouni Räisänen
ja Jussi Ülhäisi, kuidas võivad erinevad kasvuhoonegaaside emissiooni
stsenaariumid mõjutada Maa kliimat järgmise nelja aastakümne jooksul.
Nad hindasid 24 erineva kliimamudeli abil kõigi
kontinentide (peale Antarktise) globaalseid keskmisi temperatuure aastatel
2011-2050 kuude lõikes.
Selle 480-kuulise perioodi jooksul peaks statistiliselt
võttes olema pooled kuud keskmisest külmemad ning neist peaks omakorda 48 kuud
langema kümne protsendi kõige külmemate kuude hulka. Teadlaste hinnangul peaks
keskmiselt viis kuud purustama teiste aastate samade kuude külmarekordid.
Räisänen ja Ülhäisi võrdlesid oma tulemusi eelmisel
sajandil kogutud tegelike kliimaandmetega. Selgus, et nende arvutustes esines
külmaperioode palju harvemini.
Näiteks on nende andmetel aastatel 2011-2050 eelmise
sajandi standardite järgi keskmisest külmemad ainult 68 kuud ehk 14 protsenti
kõigist kuudest. Seejuures langeb kümne protsendi kõige külmemate kuude hulka
ainult 6 kuud ehk 1,3 protsenti kõigist kuudest.
"Külmad kuud ei kao kuhugi, neid hakkab olema
lihtsalt üsna harva," selgitas Räisänen.
Nagu arvata oligi, ei mõjuta kliimamuutus kõiki maailma
piirkondi võrdselt. Räisäneni sõnul on enamasti ühtlase kliimaga troopikas
järgmise nelja aastakümne jooksul peaaegu kõik kuud eelmise sajandi mõistes
keskmisest soojemad.
Uuringu autorid leidsid, et põhjapoolkera kõrgetel
laiuskraadidel, kus kliima peaks ennustuste kohaselt soojenema troopikast
rohkem, esinevad ka edaspidi tõenäoliselt keskmisest külmemad kuud. Põhjuseks
on asjaolu, et statistiliselt ületab nende piirkondade kliima muutlikkus
lühiajalises perspektiivis globaalse keskmise temperatuuri järkjärgulist tõusu,
varjates juba toimuvaid muutusi troopikaga võrreldes tõhusamalt.
Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.