11.07.2011 17:41
Teise maailmasõja õhurünnakud muutsid ilma
Liitlasväed eksperimenteerisid Teises maailmasõjas
tahtmatult ilmaga, tekitades Kagu-Inglismaa kohal tohutuid lennukijälgi.
Ühe 1944. aasta õhurünnaku uuring pakkus haruldast
võimalust kontrollida tänaseid lennukijälgede mõju temperatuurimuutustele
käsitlevaid mudeleid.
Kuuldes raadiost sõjaaja meenutusi sellest, kuidas
pommitajate õhkutõusul taevas valgete pilvedega kattus, tekkis Suurbritannia
Lancasteri keskkonnakeskuse teadlasel Roger Timmisel mõte, et lennukid võisid
juba toona ilmastikku mõjutada, kirjutas New Scientist.
Lennukijälgedel on kliimale mitmeid erinevaid mõjusid.
Üheltpoolt püüavad nad kattena kinni soojuse, mis muidu kosmosesse hajuks.
Teiselt poolt aga peegeldavad nad päeval päikesevalgust, jahutades allapoole
jäävat õhku. Kokkuvõttes on klimatoloogid seisukohal, et lennukijäljed muudavad
maakera soojemaks.
Erinevalt tänasest oli 1940ndatel aastatel
tsiviillennuliiklus väga hõre, mistõttu võimaldavad ajaloolised lennukijälgede
andmed nende päevaseid mõjusid testida.
Birminghami ülikooli klimatoloogi Rob MacKenzie sõnul
olid lennukijäljed pilootide jaoks väga olulised. Nende abil jälgiti lennukite
liikumist, nende põhjal oli võimalik vaenlase lennukeid alla tulistada.
Piloodid andsid teada, kui nad nägid õhus lennukijälgi.
Timmis ja MacKenzie mõistsid, et USA ja Suurbritannia
õhujõudude tegevusraporteid ja arhiveeritud ilmaandmeid kasutades suudavad nad
võrrelda temperatuure otse õhurünnakus osalenud lennukite õhutee alla jäänud
aladel temperatuuridega mitu kilomeetrit vastutuult, kus lennukijälgi ei olnud.
Selge
maihommik
Ühes 1944. aasta 11. mai hommikul toimunud õhurünnakus
osalenud pommitajate õhkutõusu ajal valitsesid ideaalsed tingimused - taevas
oli selge ning õhuniiskus lennukijälgede tekkimiseks piisavalt kõrge.
Timmis ja MacKenzie leidsid, et seal kus lennukid
tiirutasid ja lahingrivi moodustasid, oli taevas märkimisväärselt pilvisem ning
õhutemperatuur 0,8 kraadi madalam kui õhuväebaasidest vastutuult asuvas
piirkonnas.
Manchesteri ülikooli teadlase David Lee sõnul on selliste
ajalooliste ilmaandmete kasutamine uuenduslik ning päevaste lennukijälgede
tekitatud jahenemine täielikult kooskõlas klimatoloogidele teadaolevate
seaduspärasustega.
David Travis Wisconsin-Whitewateri ülikoolist leiab, et
kuna lennukijälgede väliuuringuid tehakse harva, tuleneb enamus teadmisi
lennukijälgede mõjude kohta mudeluuringutest ning sellesarnased uuringud võiks
olukorda muuta.
Travis on varem leidnud, et kui 11. septembri
terrorirünnakute tagajärjel USAs lennuliiklus ajutiselt peatati, olid
õhutemperatuurid muutlikumad. Tema uurimistulemused langesid aga kriitika alla,
sest lennujälgede mõju ei ole võimalik loomulikust ilmastiku muutumisest
lahutada. Võrreldes aga temperatuure samal päeval ja kõigest paarikilomeetriste
vahedega, suutsid Timmis ja MacKenzie seda probleemi vältida.
Uuring avaldati ajakirja International Journal of Climatology võrguversioonis.