24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Uue ajakirjas Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology avaldatud uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

Toba kuulub nn supervulkaanide hulka. 73 000 aasta eest toimunud purske võimsus oli nii kolossaalne, et ajaloolisel ajal toimunud Tambora (1815) ja Krakatau (1883) vulkaanipurskeid ei saa sellega hästi võrreldagi. Kõik kolm vulkaani asuvad tänapäeva Indoneesia territooriumil.

Toba vulkaanipurske käigus paiskus atmosfääri 800 kuupkilomeetrit vulkaanilist tuhka. Magmakambri tühjenedes kukkus toetuseta jäänud vulkaan kokku ning jättis maha enam kui 100-kilomeetrise läbimõõduga kaldeera, mida praegu täidab Toba järv.

 Vulkaanipursked jahutavad ajutiselt kliimat, sest atmosfääri paiskunud tuhk ja aerosoolid takistavad päikesel Maad soojendamast. Tambora vulkaanipurskele järgnenud aasta on tuntud kui aasta ilma suveta, kuid Toba vulkaanipurse tekitas arvatavasti momentaalse jääaja, mis Gröönimaalt kogutud jääpuursüdamikest saadud andmete kohaselt kestis koguni 1800 aastat, kirjutas Scientific Blogging.

„Õhutemperatuur kukkus lühikese aja jooksul 16 kraadi,“ ütles Illinois’ ülikooli antropoloogia professor Stanley Ambrose, kes tegi käesolevas uurimuses koostööd Adelaide’i ülikooli teadlase Martin Williamsiga.

Ambrose pakkus 1998. aastal ajakirjas Journal of Human Evolution ilmunud artiklis välja idee, et Toba vulkaanipurse võib selgitada nö pudelikaela inimpopulatsioonis ajavahemikus 50 000 – 100 000 aastat tagasi, mil inimkond vaid napilt väljasuremisest pääses.

Ambrose ja Williams uurisid Bengali lahe põhjasetete Toba purske aegset õietolmu ning süsiniku isotoopide suhteid India keskosa settekihtidest, mis tekkisid vahetult enne ja pärast Toba purset. Viimase toimumisaega on lihtne kindlaks teha, sest vulkaanipurske tekkehetk on vulkaanilise tuha markerkihi abil täpselt määratav.

Süsiniku isotoopide abil on võimalik määrata, mis tüüpi taimestik antud piirkonnas huvipakkuval ajahetkel kasvas. Metsaste piirkondade nö süsiniku sõrmejälg on selgelt erinev rohumaade või savannide omast.

Nii õietolm kui ka süsiniku isotoobid viisid teadlased samale järeldusele – India keskosas toimus kiire üleminek metsaselt ökosüsteemilt avatud rohumaade bioomile. Eriti oluliselt vähenes sõnajalgade levik, mis viitab kliima kuivemaks muutumisele.

Kuivus tähendab, et tõenäoliselt langes oluliselt õhutemperatuur, sest palju sademeid saab tekkida vaid siis, kui toimub intensiivne auramine, mis on aga otseses sõltuvuses õhutemperatuurist. Teadlased leidsid setetest leitud andmeid interpreteerides, et Toba vulkaanipurse mõju kestis vähemalt tuhat aastat.

See katastroof on inimeste arengu seisukohalt ilmselt äärmiselt tähtis. „Võimalik, et meie esivanemad olid sunnitud õppima ära uusi koostööviise ning see võimaldas neil teised inimliigid välja tõrjuda,“ ütles Ambrose.

 

Urmas Luik, Scanpix 23.07.2010 10:36

Rekordkuumus ei tõesta kliima soojenemist (3)

Jääaeg on tulekul! Kes veel usuks kliima soojenemist? Kõigest pool aastat tagasi olid need peamised jututeemad, kui meil tuli hakkama saada erakordselt lumerohke ja külma talvega.

Wikipedia 20.07.2010 15:46

Kas Islandi vulkaani tuhk pani ookeani vohama? (1)

Teadlased on Atlandi ookeani põhjaosas kogumas andmeid selle kohta, kuidas tänavukevadine Islandi vulkaani purse mõjutas mereelustikku.

19.07.2010 15:37

Väävlipilvede abil maakera jahutamine on halb plaan

Maa atmosfääri ülakihtidesse päikesekiirgust tagasipeegeldavate osakeste pihustamine ei pruugi olla kiire päästerõngas kliimamuutuste ärahoidmisel, leiab värske uuring.

07.05.2010 15:42

Kas Maa kliima muutub elamiskõlbmatuks? (1)

Teadlaste sõnul võib globaalne soojenemine viia olukorrani, kus tekivad piirkonnad, mille kliima pole inimesele väljakannatatav.

29.04.2010 11:09

Ookeanipõhjast leiti kiireim süvahoovus

Jaapani ja Austraalia teadlased uurisid India ookeanist süvahoovust, mis kannab külma vett põhja poole mahus, mis võrdub 40 Amazonase jõe vooluhulgaga.

20.04.2010 10:22

Islandi vulkaaniline tuhapilv satelliitfotodel LISATUD UUS FOTO

Eile Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliidi Envisat pardal tehtud ülesvõtte Islandilt Euroopa poole teel olevast tuhapilvest.

16.04.2010 11:45

Millal Islandi vulkaani tuhapilv ära hajub? (2)

Islandil Eyjafjallajökulli vulkaani tuhapilve tekkimisel on tegu erakordsete oludega ütles Tartu Ülikooli bio- ja keskkonnafüüsika osakonna meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.

16.03.2010 20:49

Kliima päästeplaan võib mürgitada ookeanivee (2)

Kliima soojenemise peatamiseks ühe väljapääsuna pakutud idee külvata ookeanivette vetikate kasvu hoogustamiseks rauda, võib panna ohtlikult vohama ka mürgised vetikaliigid.

22.02.2010 18:59

El Niño saabumine on lihtsasti ennustatav

India ookeani piirkonna kliimamustrite uurimine võib aidata El Niño tulekut ette ennustada. Seeläbi oleks võimalik säästa väga palju raha ning päästa ka inimelusid.

06.02.2010 19:39

Kliima soojenemine aeglustus. Süüdi võib olla kadunud veeaur

Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.

21.12.2009 15:32

Kuidas mõõta Hiina kasvuhoonegaaside emissiooni?

Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.

07.12.2009 13:22

Mida võiks teada kliimakonverentsist

Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?

27.10.2009 14:38

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt süüdistada eeskätt vulkaane või õigemini nende tegevusetust

13.08.2009 15:20

Mäestike kõrguse määrab kliima

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

04.02.2009 12:36

Aastaajad on nihkumas

Aastaajad Maal on kalendriaastas ettepoole nihkunud – uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem. See nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

17.12.2007 14:43

20 huvitavat fakti lumest

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

ESA 20.07.2010 15:26

Satelliitfoto: kuum on Läänemeres vetikad õitsema pannud

Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Envisat pildistas 11. juulil Läänemerd, kus on käes vetikate õitsemise ajad.

24.05.2010 12:26

Kliima soojenemine ei too kaasa malaaria laiemat levikut (1)

Sääserohke kevad võib nii mõnegi muretsema panna, kas ehk soojenev kliima ei too kaasa ka sääskede poolt levitatava malaaria laiemat levikut.

04.05.2010 12:53

Laserid võetakse kasutusele vihma tekitamiseks?

Vihma pilvedest alla saamiseks on siiani kasutatud kemikaale, kuid tulevikus võib avaneda võimalus vihmasaju tekitamiseks laserite abiga.

23.04.2010 13:01

Selle aasta märts oli ajaloo kõige soojem

Maailma kombineeritud maismaa ja ookeanipinna temperatuurid tegid möödunud kuust ajaloo kõige soojema märtsi.

19.04.2010 13:22

Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid

Islandi vulkaanide tõttu võib lennuliikluses Euroopas ja Põhja-Atlandil tulla takistusi veel mitme aasta jooksul.

16.04.2010 11:41

Rahulik Päike toob Euroopasse külmad talved (2)

Aastal 1801 pani astronoom William Herschel tähele, et kui Päikesel on laike vähem, siis nisuhinnad Inglismaal tõusevad. Tänaseks on teadlased hakanud mõistma, et päikeselaikude ja kliima vahel on tõepoolest tugev seos.

05.03.2010 17:10

Kas Antarktika jääkilp laguneb laiali?

Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.

15.02.2010 11:27

Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud

Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari jooksul võib minna ümbervaatamisele.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre (2)

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

17.12.2009 13:09

Merevee taseme tõus võib ületada halvimadki ootused (3)

Eelmisel jäävaheajal oli veetase maailma meredes ligi 10 meetrit praegusest kõrgem.

24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

15.10.2009 17:07

Esimene jäävaba suvi saabub Arktikasse 20 aasta jooksul (3)

Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.

25.02.2009 12:25

Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?

Ilus talveilm tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis selle tagajärg?

17.12.2007 17:48

Soojenev kliima võtab jõuluvanalt vildid

Kui kõige äärmuslikumad prognoosid kliima soojenemise kohta peaksid osutuma tõeks, hakkavad Soome turismiametnikud edaspidi reklaamima lühikestes pükstes jõuluvana, kelle rege veavad kaamelid, kirjutas Physorg.