19.07.2010 15:37
Väävlipilvede abil maakera jahutamine on halb plaan
2070. aasta suvi: Eestis jahedam
Foto: Ricke, K. L., Morgan, M. G. & Allen...
Maa atmosfääri ülakihtidesse päikesekiirgust
tagasipeegeldavate osakeste pihustamine ei pruugi olla kiire päästerõngas
kliimamuutuste ärahoidmisel, leiab värske uuring.
Ajakirjas Nature Geoscience äsja ilmunud artikkel
kirjeldab, kuidas Carnegie Melloni ülikooli kliimateadlane Kate Ricke koos
kolleegidega osakeste pihustamist modelleerides leidsid, et pikaajaliselt toob
see kaasa sademete hulga vähenemise. Lisaks oleksid kliimajahutamise tulemused
eri regioonides erinevad: nii ootaks teatud maakera piirkondi liigne jahtumine,
samas kui mõnes piirkonnas jääks jahutav mõju tühiseks, kirjutas Nature
News.
Kliimamuutuste vastu on välja pakutud mitmeid
suurejoonelisi ideid - kosmosesse peegliparvede loomist, et
päikesekiirgust tagasi peegeldada või ookeanidele pilvi tootvate laevastike
saatmist. Nn planeediparandajate üks idee lähtub vulkaanipurske matkimisest.
1991. aastal Filipiinidel pursanud Pinatubost atmosfääri
paiskunud osakesed jahutasid ülemailmselt keskmisi temperatuure umbes poole
kraadi võrra.
Samasugust efekti loodavad planeediparandajad saada
atmosfääri ülakihtidesse väävliosakeste pihustamisega. Stratosfääri saaks neid
tulistada näiteks spetsiaalsete mürskudega või lennukitelt.
Stratosfääris moodustuks väävliosakestest õhuke kiht,
millest piisaks, et päikesekiirgus tagasi kosmosesse peegeldada ning sel moel
maakera kliimat jahutada.
Planeediparandajad pakuvad, et osakeste pihustamise mõju
võiks olla isegi suurem kui Pinatubo vulkaani puhul, ehk nii võiks atmosfääris kasvuhoonegaaside
tõusnud koguste mõju päikesekiirgust tagasi peegeldades sisuliselt nullida.
Värske uuring näitab, et kuni aastani 2080 on üsna hõlpus
koostada osakeste pihustamise kavu, et kliimat stabiilsena hoida. Paraku ei piirdu
protsess ainult päikesekiirguse tagasipeegeldamisega. “Troposfääris muutub
energia jagunemine, mistõttu muutub seal soojusjuhtivus stabiilsemaks,” ütles
Ricke. Protsessi tulemiks on sademete hulga vähenemine.
Samuti oleks tegevuse mõju piirkonniti väga erinev.
Selleks, et hoida Hiinas kliima soojenemine ära, tuleb väävliosakesi pihustada
nii suurel hulgal, et see muudaks Indias kliima jahedaks ja niiskeks. Indiale
sobiv lahendus aga tooks Hiinas kaasa liigse kuumenemise. Mõlema riigi jaoks
oleks parem lahendus hoopis see, kui kliima päästmiseks osakesi atmosfääri ei
pihustataks.
Mudelid näitasid ka, et osakeste pihustamine kahjulik
mõju tugevneb ajaga. “Mida kauem seda (osakeste pihustamist) jätkata, seda
lootusetumaks see muutub,” ütles Ricke.
Tema sõnul on see lahendus siiski parim neist, mis
pakuvad ajutist leevendust. Samas ei ole sellest mingit abi selles osas, mis
puudutab kasvuhoonegaaside koguste suurenemist atmosfääris ja sellega kaasnevat
ookeanide happelisuse suurenemist.