06.12.2011 14:20
Avastati rekordsuured mustad augud
Mustad augud on ülitihedad, nende gravitatsioonivälja jääb lõksu kõik. Sealt ei suuda põgeneda isegi valgus.
Eriti suured mustad augud on ilmselt tekkinud aukude liitumisel. Lisaks saavad mustad augud suuremaks kasvada ümbritsevaid tähti ning gaasipilvi neelates.
Astronoomid usuvad, et paljude galaktikate keskel võib olla must auk. Suuremate galaktikate keskmes asuvad ka suuremad mustad augud. Kõige kogukamad paiknevad asuvad sellistes elliptilistes galaktikates, mis on omakorda tekkinud väiksemate galaktikate ühinemisel.
Seni oli leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames. Kõige kogukam nendest sisaldab endas 6,3 miljardit Päikese massi.
Nüüd leiti aga kaks veel suuremat, teatasid California Berkeley ülikooli astronoomid.
Ajakirjas Nature kirjeldasid Chung-Pei Ma ja Nicholas McConnell kahte musta auku, mõlemad ligi kümne miljardi Päikese massiga. Nende ülitugev gravitatsiooniväli ulatub viie Päikesesüsteemi suurusele alale.
"Need mustad augud on 2500 korda suurema kui Linnutee galaktika keskmes asuv must auk," ütles McConnell.
Hiiglased asuvad Maast rohkem kui 300 miljoni valgusaasta kaugusel. Üks asub galaktikas NGC 3842 Lõvi tähtkujus ning teine galaktikas NGC 4889 Berenike Juuste tähtkujus.
Ilmselt on need kunagiste kirgaste galaktikatuumade ehk kvasarite jäänused. Kvasarid on eredad kiirgusallikad galaktikasüdametes asuvate mustade aukude ümbruses. Astrofüüsikud arvavad, et varases universumis oli kvasareid praegusest tunduvalt rohkem.
"Leitud mustad augud sarnanevad massi poolest noortele kvasaritele. Nende uurimine võib aidata leida seost kvasarite ja mustade aukude vahel, " selgitas Ma.
Vägevad kosmosehiiud ei tegutse aktiivselt ning olid seni jäänud astronoomidele märkamatuks.
Berkeley teadlased hakkasid neid otsima alles siis, kui galaktikate liitumist simuleeriv arvutimudel vihjas ka ülisuurte mustade aukude olemasolule.
McConnell ja Ma kasutasid mitme observatooriumi teleskoope ning uurisid massiivsete elliptiliste galaktikate keskmete spektrit. Nad leidsid, et galaktika keskmes peab asuma suur mass, mis on kontsentreerunud üliväikesele alale.
Uurijad oletasid, et need on mustad augud.
"Kui see oleks tähtede mass, peaksime nägema nende valgust," ütles Ma.
"Astronoomi jaoks on hiigelsuure musta augu leidmine samaväärne sellega, kui paleontoloog kohtuks ülipika inimesega, kelle olemasolust teab ta vaid luuleidude põhjal. Nüüd on lootust teada saada, miks need mustad augud nii suured on."