05.12.2011 17:28

Avastati universumi algaegadest pärit erakordsed galaktikad

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: David A. Aguilar (CfA)

Universumi äärealadelt avastatud neli ülipunast uut tüüpi galaktikat võivad olla puuduv lüli galaktikate evolutsioonis.

NASA kosmoseteleskoobiga Spitzer avastatud neli punasena paistvat galaktikat asuvad Maast 13 miljardi valgusaasta kaugusel. Avastatud galaktikate valgusel kulub meieni jõudmiseks 13 miljardit aastat, seetõttu paistavad nad Maalt vaadates sellistena nagu nad olid universumi algusaegadel. Universum tekkis umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.

Kuigi kosmoseteleskoop Hubble on pildistanud veelgi vanemaid galaktikaid, on Spitzeriga avastatud neli punast valgust eritavat kosmoseobjekti astronoomide sõnul täiesti erinevat tüüpi galaktikad.

"Hubble on võimaldanud meil näha mõnda esimestena moodustunud protogalaktikatest, kuid mitte midagi sellist," selgitas Giovanni Fazio Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest. "Teatud mõttes võivad need galaktikad olla puuduv lüli galaktikate evolutsioonis." 

Spektri infrapunast osa uuriv Spitzer suutis galaktikad avastada seetõttu, et kõik neli värskelt avastatud galaktikat säravad infrapunases lainealas palju heledamalt kui nähtavatel lainepikkustel.

Astronoomid ei oska küll kindlalt öelda, miks on need kauged galaktikad nii erakordselt punased, kuid nende sõnul paistab galaktika punasena peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks võib seal olla äärmiselt palju kosmilist tolmu, teiseks võib seal leiduda palju vanu punaseid tähti ning kolmandaks võib selline galaktika asuda Maast väga kaugel, mistõttu on universumi paisumine galaktikast tuleva valguse lainepikkused väga pikaks (punaseks) venitanud.

Värskelt avastatud galaktikate puhul võivad mängida rolli kõik kolm tegurit, kuid kuna need galaktikad on veel suures osas mõistatuseks, ei ole uuringu autorid selles kindlad.

Neli galaktikat moodustavad rühma. See ei pruugi olla lihtsalt sarnaste kosmiliste objektide juhuslik joondumine, vaid nad on ilmselt ka omavahel füüsiliselt seotud.

Uuringu autorid kavatsevad avastatud galaktikate uurimist jätkata maapealsete võimsamate teleskoopidega ning nad loodavad seda tüüpi galaktikaid leida mujaltki. "Meil on tõendeid, et selliseid galaktikaid leidub ka taevalaotuse teistes piirkondades ning me jätkame Spitzeri ja Hubble'i andmete analüüsimist," märkis Fazio.

Avastust kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Astrophysical Journal.

05.12.2011 12:09
.

Kuidas saab olla, et need galaktikad paistavad meile sellisena nagu universumi algusaegadel? Selles suhtes, et sellega tahetakse ju öelda, et kui universum tekkis, siis paisatigi need galaktikad sinna, kus nad praegu on ning nad on koguaeg seal olnud. Aga kuidas on lood universumi pideva suurenemisega? Kas pole mitte nii, et alguses olid need kõik väga lähedal? Mu meelest on siin jäetud arvestamata see tegur, et universum pidevalt paisub. Võib-olla hetkel jah on nad 13 miljardi valgusaasta kaugusel, kuid kunagi olid nad ju palju palju lähemal. Seega kuidas saab siis öelda, et sellel valgusel selline vanus on?

Lisa kommentaar
05.12.2011 23:08
A.

Kunagi olid need galaktikad tõesti lähemal, aga siis oli ka universumi vanus väiksem. Universum paisub teatavasti valguse kiirusega. Mõõdetud vahemaa vanade galaktikate vahel peaks otseselt peegeldama ajalist vahet antud ajahetkel, universumi paisumine sinna juurde arvestatud. Kui galaktika on 13 miljardi valgusaasta kaugusel, siis hetkel kulub valgusel vahemaa läbimiseks 13 miljardit aastat, kuigi see galaktika võib olla tekkinud nt. 10 miljardit aastat tagasi ning paisumise tõttu on see kaugemal. Arvestama peab siiski seda, et valgusel on võimalik universumi piires hetkeseisuga läbida vahemaa, mille läbimiseks saaks kuluda 13 miljardit aastat. See tundub huvitav fenomen, et kui kasvab universum, kasvab koos ruumiga ka aeg!

Lisa kommentaar
06.12.2011 04:50
jr

Sellele on kindlasti samuti vastus olemas, aga arvestada tuleks ka omavahelisi asukohti ja liikumissundi. Antud arvestuse järgi peaks Maa asuma universumi keskpunktis, kus see hele laks kunagi käis ning seetõttu ka paisumisest tingitud liikumisest ise mitte mõjutatud olema. Kui aga Maa asuks universumi keskpuntist teisel pool, siis peaks suhteline vahemaa juba suurema kui valguskiirusega suurenema. See muidugi tähendaks seda, et kõnealuseid galaktikaid me näha ei saakski. Ega enne selgust ei saa, kui isiklikult kohapeal ära ei käi.

Lisa kommentaar
06.12.2011 09:15
.

Ja ega tegelikult see pole ka ju päris korrektne öelda, et universum pidevalt suureneb - pigem muutub hajusamaks. Selles suhtes, et seal kus see latakas kunagi käis - seal pole ju enam ammu ühtegi planeeti, tähte vms. Pigem on ju universum midagi rõnga kujulist? Mul miskipärast oli kunagi silme ees, et see on midagi kera kujulist, kuid see ei saa ju nõnda olla kui keskelt liiguvad objektid pidevalt väljapoole(st. ega sinna keskele neid alatasa ju juurde ei teki). Ja seega ei saa ju Maa ammugi olla kuskil keskel(miks me seima peaksime?). Niisiis me paikneme kuskil rõngal ehk mingis mõttes olemegi eelneva isiku mainitud "universumi teises otsas" , ja see asjaolu nagu välistakski selle, et kuidas on võimalik näha universumi teise otsa? Me ju ise liigume selle eest ära, mida me näha tahame - st. kuidas see meieni saab jõuda?

Lisa kommentaar

 

NASA 14.05.2012 10:47

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Kuidas paiknevad Universumis galaktikaparved?

NASA/JPL-Caltech 11.05.2012 14:55

Vesta osutus titeeas planeediks

Taevakeha arengut takistas Jupiteri tekkimine.

04.05.2012 14:38

Kuu pind kasvab ja kahaneb

Kuu tundub Maa kohal kõrguva kivitükina, mis püsib ühesugusena aegade algusest saati. Kuid see pole nii.

25.04.2012 13:22

Apollo 16 jäljed on Kuul alles ka nelikümmend aastat hiljem

Astronautide tegevusjäljed on aastakümneid hiljem Kuu pinnal selgesti nähtavad.

09.04.2012 13:03

Kas Veenuse taevas on virmalisi?

Magnetväljata Veenusel võivad siiski esineda magnettormid.

31.03.2012 01:00

Meie galaktikas võib olla miljardeid eluks sobivaid maailmu

Linnutee punaste kääbustähtede ümber võib tiirelda miljardeid eluks sobilikke Maa-sarnase massiga kiviplaneete.

28.03.2012 11:11

Päike ja Veenus pakuvad juunis haruldast vaatepilti (1)

Kahe kuu pärast toimub Veenuse läbiminek Maa ja Päikese vahelt, mida juhtub ainult neli korda kahesaja aasta jooksul.

26.03.2012 09:33

Kuhu on kiire kodututel planeetidel?

Tähesüsteemist välja paiskunud planeedid kihutavad kosmoses kiirusel, mis võib küündida mõne protsendini valguse omast.

22.03.2012 11:00

Mis peitub Merkuuri sees?

Pisiplaneedi rauast tuuma ümber on ohtralt väävlit.

17.03.2012 12:01

Kosmosesse rongiga?

Kiiresti ja odavalt ilmaruumi pääsemiseks tuleb ehitada tunnel.

15.03.2012 10:39

Taaskasutus hoiab tähetekkel hoogu sees

Galaktikates enestes ei leidu piisavalt ainet, et moodustada sellisel hulgal uusi tähti.

08.03.2012 12:36

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas (2)

Eesti ja Soome teadlased: Enamik galaktikaparvi on noored ja välja kujunemas.

01.03.2012 12:16

Sakslased ehitavad Saturni kuud silmas pidades kosmosepuuri (2)

Saturni kuu Enceladuse pinna alla tungimiseks ja sealt maavälise elu jälgede otsimiseks on Saksa teadlased arendamas võimast pinnasepuuri.

22.02.2012 09:00

Video: Päikesel möllavad tornaadod

Kosmosest Päikest uurival NASA päikesedünaamika observatooriumil õnnestus jäädvustada tornaadole sarnanevaid ülikuuma plasma purskeid.

15.02.2012 14:42

Kas Päike oli kunagi suurem ja soojem? (1)

Noore Päikese mass kahanes tugeva päikesetuulega.

13.02.2012 17:49

Miks pole paljudel planeetidel vett?

Gravitatsioonilistel mõjudel tekkiv soojus muudab paljud taevakehad kuumadeks kõrbeteks.

NASA SDO 09.05.2012 14:45

Päike tegutseb jälle

Päikese krooni pursked võivad Maal lähiajal tekitada mõõdukaid magnettorme.

27.04.2012 15:26

Väga Suur Teleskoop leidis Päikese kaksikvenna (3)

Päikese teisik asub meist mõnesaja valgusaasta kaugusel.

23.04.2012 12:27

Kas meie lähedal on tumeainet? (1)

Tumeaine otsingud Päikese lähiümbrusest ei olnud tulemuslikud.

03.04.2012 11:50

Päike purskab ja väriseb

Võimsate päikesevärinate põhjuseks on Päikese loited ja krooni pursked.

30.03.2012 12:07

Kas Saturni kaaslasel on elu?

Kosmoseuurijad loodavad Enceladuse jäise pinna all peituvast merest leida elusolendeid.

26.03.2012 17:15

Teooria Kuu tekke kohta ei pea paika (3)

Pinnaseproovide analüüs näitas, et Kuu võib olla Maa küljest eraldunud tükk.

23.03.2012 09:34

Must auk tekitab maavärina

Mis juhtub, kui must auk tabab Maad?

19.03.2012 18:07

Video: Kuu arengulugu kolme minutiga

NASA värske video võtab kokku Kuu 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo.

16.03.2012 12:03

Päeva pilt: NASAl valmis uus galaktikaatlas

Uuest atlasest leiab enam kui 560 miljonit tähte, galaktikat ja asteroidi, millest paljusid saab näha esmakordselt.

13.03.2012 09:52

Kuidas Maad asteroidide eest kaitsta?

Täpne tuumaplahvatus päästab inimkonna kokkupõrkest Maa suunas kihutava asteroidiga, näitas värske uuring.

02.03.2012 13:52

Kuu aitab leida elu teistel planeetidel

Kuult peegelduva valguse uurimine kinnitas, et Maal on elu. See kummaline avastus kinnitab, et astronoomide käsutuses on nüüd võimas tööriist Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks.

28.02.2012 09:58

Uus teadmine: kus tekivad virmalised

Küsimus - kuidas tekivad virmalisi põhjustavad laetud osakesed - on teadlasi huvitanud pikka aega. Nüüd on vastus olemas.

21.02.2012 17:17

Kas tähtedes leidub tumeainet?

Varjatud aine võib tähtedesse lõksu jääda.

14.02.2012 16:24

Linnutee toodab veidraid mikrolaineid

Meie galaktika eraldab mikrolainekiirgust ning peidab endas tähtede tekkimiseks sobivaid alasid, näitasid Plancki kosmoseteleskoobi andmed.