Eesti pürib kosmosesse

Eesti oma satelliidid või Marsi-robot võivad jäädagi ulme valdkonnaks, kuid mitme Eesti teadusasutuse ühisprojekt EstSpacE on võtnud plaani viia Eesti taas kosmoseriikide sekka.

Tartu observatooriumi ja Tartu Ülikooli füüsika- ja tehnoloogiainstituutide teadlaste ühine konsortsium EstSpacE võitis Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi raames enda kasutusse kolmeks aastaks ligi 1,1 miljonit eurot, et rakendada paremini  Eesti kosmoseteaduse ja -tehnoloogia potentsiaali.

Tartu observatooriumi direktori Laurits Leedjärve sõnul ei tähenda kosmoseriigiks pürgimine Eesti puhul ilmtingimata seda, et Eesti peaks hakkama ehitama oma satelliite või kanderakette.

„Tõravere teadlased osalesid kunagi Nõukogude kosmoseprogrammis. Eesti osa ei piirdunud seal ainult Põltsamaa marmelaadiga, vaid konstrueeriti ka keerukaid teadusinstrumente. Siis jäi paarikümne aastane auk. Nüüd on aeg taas need teadmised rakendada, kuid seekord koostöös Euroopaga,” ütles ta.

EstSpacE projekti raames saab Eestisse lühemaks ajaks kutsuda oma ala tippe teistest Euroopa riikidest, pakkuda välismaale jäänud Eesti spetsialistidele korralikke töövõimalusi Eestis ning saata meie noorteadlasi välismaale kogemusi omandama. Samuti osta uuringuteks vajalikku teadusaparatuuri.

Projekt EstSpacE aitab muu hulgas ellu viia mulle suvel Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel sõlmitud koostöölepet. ESA liige võiks Eestist saada mitte enne kui seitsme-kaheksa aasta pärast. „Koostöölepe ei hõlma ainult teadust, eelkõige on see mõeldud meie ettevõtete kaasamiseks. Kui Eesti ettevõtetel oleks ESAle midagi pakkuda, siis on see väga hea märk selle ettevõtte kohta,” ütles Leedjärv. Ta lisas, et hetkel pole ühelgi Eesti ettevõttel ESA otsetellimusi ega -lepinguid, kuid kaudselt koostöö juba käib. Näiteks Vertex Estonia on ESA tellimusel valmistanud satelliitsideantenne, suurim neist – 35-meetrise läbimõõduga – töötab Austraalias.

Tartu Ülikooli füüsikainstituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma erakorraline teadur Mart Noorma sõnul on küsitavad võimalused selleks, et mõni Eesti ettevõte suudaks oma tehnoloogiliste lahendustega pääseda osalema USA kosmoseprogrammidesse. Samas võiks Euroopa programmides osalemine olla täiesti reaalne. „Kui meil täiustatakse puuri põlevkivi kaevandamise tarbeks ja inglased töötavad samasuguse puuri kallal, et seda Kuu peal kasutada, siis saaks need ülesanded ühendada,” tõi ta näite.

Tõenäolisimaks pidas ta võimalusi kaugseire rakenduste alal, kuid 50 aasta pärast võiks ju rääkida ka Eesti oma Marsi-robotist.

Juba mitu aastat on Eesti teadlased teinud koostööd ESA programmiga Gaia, mis aastal 2011 kavatseb välja saata kosmosesondi, mille eesmärk on mõõta miljonite kosmiliste objektide heledused ja täpsed koordinaadid, nii meie Linnutees kui kaugemates galaktikates. Eestlased on toetudes oma pikaajalisele kogemusele kiirgusjoontega tähtede vaatlemise alal nõustanud, kuidas neid objekte spektrofotomeetria abil mõõta.

Juba tänavu läkitab Euroopa kosmoseagentuur välja sondi Planck, mille ülesandeks on uurida kosmilist taustkiirgust, ka selle projektiga on Eesti teadlased olnud seotud.

Mõned küsimused, millele Plancki missioon peaks aitama vastust leida on näiteks, kas Universum paisub lõputult, kui vana on Universum. Samuti uurida, mis on nn tumeaine – aine, millest peaks koosnema rohkem kui 90 protsenti Universumist, aga mida otseselt pole nähtud – tema olemasolu on teada vaid gravitatsioonilise mõju põhjal.