13.12.2011 17:42
Foto: Täheplahvatuses tekkis kosmosesse punane roos
NASA kosmoseteleskoobi tehtud pildil on näha punase
roosina näivad supernoova jäänused.
Umbes 3700 aastat tagasi võis Maalt vaadates näha
taevasse tekkinud uut heledat tähte, mis muutus aja möödudes tasapisi järjest
tuhmimaks ning vajus lõpuks unustuste hõlma. 1971. aastal avastasid astronoomid
selle unustatud tähe jäänused, millele pandi nimeks Puppis A.
NASA infrapunalaineala kosmoseteleskoobi WISE tehtud
värskel pildil sarnaneb Puppis A pigem
punasele roosile kui supernoova plahvatuse jäänustele. Supernoova on oma arengu
lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe heledus
hetkeliselt miljoneid kordi.
Sellises plahvatuses tekkivad lööklained muudavad
supernoovat ümbritsevad tolmu- ja gaasipilved kuumaks, mistõttu hakkavad need
helendama ning paistavad infrapunapildil punastena.
Kuigi enamik algsest tähematerjalist paiskus plahvatuse
käigus kosmoseavarustesse, moodustus allesjäänud materjalist ülitihe
neutrontäht. Selles plahvatuses tekkinud neutrontäht on pildil nägemiseks liiga
tuhm, kuid liigub kiirusega ligi 5 miljonit km/h. Selline absurdne kiirus
tekitab segadust isegi astronoomides.
Osa pildil rohelisena paistvast gaasist ja tolmust on
teise muistse supernoova Vela jäänused. See plahvatus oli Maalt nähtav umbes 12
000 aastat tagasi ning toimus Puppis A-st neli korda Maale lähemal.
Pildil nähtavad värvid vastavad erinevatele silmaga
nähtamatutele infrapunavalguse lainepikkustele.