Galaktikamoodi valitseb Linnutee

Linnuteega sarnased galaktikad tekivad kergesti ning on peaaegu 4 miljardi aasta jooksul olnud suurimad spiraalgalaktikad universumis.

Sellise järelduseni jõudis Stockholmi ülikooli astronoom Kambiz Fathi oma uuringus, mis ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Astronoomid usuvad, et galaktikad moodustuvad keeruliste vastastikuste protsesside mõjul, mis ei mõjuta ainult tähti ja gaase, vaid ka suuri musti auke ning võimalik, et ka müstilist tumeainet, mis ümbritseb kõiki galaktikaid ning mille olemuses pole veel selgusele jõutud.

Fathi sõnul võib galaktikate moodustumise ajalugu anda meile informatsiooni galaktikate kohta, kus on võimalik elu teke, vahendas Science Daily.

Linnuteega sarnased suured galaktikad ujuvad piltlikult öeldes meres, kus on palju väikseid galaktikaid ning selle protsessi käigus liidavad nad endaga väiksemaid galaktikaid. Seda võib tinglikult võrrelda finantsmaailmas toimuvate firmade ülevõtmiste ja ühinemistega.

Fathi sõnul näitavad värsked uurimistulemused, et Linnutee ja teised spiraalgalaktikad on siiani sellisel viisil toiminud ning on olnud vähemasti viimase 3,4 miljardi aasta jooksul suurimad spiraalgalaktikad universumis.

Juba alates 1970ndatest aastatest on astronoomid täheldanud, et mitmete nende spiraalgalaktikate tähelepandamatus keskosas asuvate tähtede hulk ei ole kunagi oluliselt suurem, kui Linnuteel.  

Seda esmakordselt avastanud Austraalia astronoomi Ken Freemani järgi nimetatakse seda Freemani seaduseks.

Siiani on astronoomid kontrollinud Freemani seaduse paikapidavust paarikümne galaktika põhjal.

Fathi seevastu viis läbi palju laiaulatuslikuma uuringu ning leidis, et see seadus kehtib palju laiemalt, kui varem arvati.

Sellisele järeldusele jõudmiseks mõõtis Fathi 30 000 galaktika pilte, kasutades selleks Euroopa virtuaalse observatooriumi andmepanka, mis võimaldab astronoomidel interneti kaudu kasutada ja kombineerida erinevate teleskoopide vaatlusandmeid.

Tulenevalt valguse kiirusest näeme me kaugeid galaktikaid sellisena, millised nad olid siis, kui universum oli noorem.

See võimaldab astronoomidel väga kaugel asuvaid taevakehi uurides jõuda selgusele, kuidas universum ja galaktikad on muutunud.

Fathi hindas kõigi 30 000 uuritud galaktika puhul tähtede arvu nendes galaktika osades, kus on silmapaistvad spiraalharud. Päike paikneb Linnuteel just sellises piirkonnas.

• Tweet