19.12.2011 11:53
Hubble’i foto: lumeingel kosmoses
Kosmoseteleskoop Hubble’i jäädvustas Maast ligi 2000
valgusaasta kaugusel udukogu S106, mis asub Luige tähtkujus.
Astronoomide sõnul avastas kosmoseteleskoop udukogu
Linnutee suhteliselt eraldatud osast. Udukogu S106 läbimõõt on mitu
valgusaastat ning selles leiduvad tohutu suured gaasipilved meenutavad
liivakella keskkohast väljasirutuvaid tiibu. Helendava gaasi valgus on pildil
nähtav sinisena.
Hubble'i vaatlustele põhineval pildil ja videol nähtav
udukogus toimuv gaasimöll on ülikuumade gaasipilvede segunemine jahedama
tähtedevahelises ruumis leiduva hõreda gaasiga. Gaasikeeriseid põhjustab noor massiivne täht IRS 4. Kujutise
keskel asuvalt tähelt tulev valgus paneb sellest väljapoole ulatuvad
pilvesagarad helendama helesiniselt. Huvitavaid mustreid aitavad joonistada
kogu udukogus täheldatavad punasena helendavad gaasisooned.
Laienevale udukogule annab liivakella kuju tähte
ümbritsev tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mis udukogu kokku surub. Tähe
ümbruse paneb helendama sellelt tulev nõrk valgus, mis peegeldub tillukestelt
tolmuteradelt, paljastades siniste tolmupilvede all paiknevad tumedamad
tolmukogumid.
Udukogu S106 uurimisel leiti sellest mitusada külma
pruuni kääbustähte, mida vahel nimetatakse ka sündimata tähtedeks.
Infrapunastel lainepikkustel on teadlaste sõnul näha enam kui 600 sellist
tähte.
Pruunide kääbuste mass on Päikese omast üle kümne korra
väiksem, nad ei ole piisavalt massiivsed, et nende sisemuses toimuks
termotuumareaktsioon. Ilma tuumaenergiata, mis võimaldab tähtedel miljardeid
aastaid põlevana särada, jahenevad pruunid kääbused järkjärgult ning kiirgavad
lõpuks ainult infrapunast valgust.