2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Ilmaennustajad ootavad päikeseaktiivsuse maksimumi
04.01.2011 14:58

Ilmaennustajad ootavad päikeseaktiivsuse maksimumi

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: NASA

2011 on oluline aasta, sest Päikese madala aktiivsuse periood jõuab lõpule ning saabumas on kauaoodatud ja tõenäoliselt ka hävitavate tagajärgedega tormilisem periood.

Paljudele inimestele võib tulla üllatusena, et Päike ei põle veatu järjekindlusega, vaid seal vahelduvad vaiksed ja tormilised perioodid.

Päikeselaike on jälgitud kahesaja aasta jooksul ning selle põhjal on Päikese aktiivsuse keskmiseks pikkuseks ligikaudu 11 aastat. Päikeselaigud on Päikese pinnal tumedatena paistvad suhteliselt jahedad piirkonnad, mis on seotud võimsate magnetjõududega.

Viimane päikeseaktiivsuse tsükkel algas 1996. aastal ning on teadmata põhjustel kestnud oodatust kauem. Hetkel on ekspertide sõnul siiski näha järjest rohkem märke selle kohta, et päikeseaktiivsus läheneb maksimumile.

NASAs kosmose ilmastiku ennustamisega tegeleva teadlase Joe Kunches'i sõnul saabub viimaste ennustuste kohaselt päikeseaktiivsuse maksimum umbes 2013. aasta keskel.

Samas eelneb ja järgneb sellele kahe ja poole aasta võrra pikendatud kõrge aktiivsusega periood.

Kõige raevukamatel hetkedel väljutab Päike elektromagnetilise kiirguse vooge ja aset leiavad päikesekrooni massipursked.

Sellise lööklaine Maale jõudmine võib võtta aega mitu päeva. Kohale jõudes surub see Maad kaitsva magnetvälja kokku, mille tulemusena vabaneb energia, mis on  kõrgetel laiuskraadidel nähtav virmalistena.

Päikesekrooni massipursked ei too siiski ainult ilu. Nad võivad valla päästa staatilisi elektrilahendusi ja magnettorme, mis omakorda võivad elektroonika rivist välja lüüa.

Vähem kardetavaks probleemiks on protuberants, mille tulemusena võivad ülisuure laenguga prootonid jõuda Maale kõigest mõne minutiga.

Ohus on 36 000 kilomeetri kõrgusel geostatsionaarsel orbiidil asuvad telekommunikatsioonisatelliidid ning 20 000 kilomeetri kõrgusel asuvad GPS-satelliidid, millest sõltub lennu- ja laevaliiklus.

2010. aasta aprillis kaotas näiteks Intelsat Põhja-Ameerikat kommunikatsioonidega varustava satelliidi Galaxy 15, kui ilmselt Päikese tegevuse tulemusel katkes side maapealse kontrollikeskusega.

2005. aastal põhjustas päikesetormist tulenev röntgenkiirgus  maapeal ühenduste kadumise GPS satelliitidega, mille tulemusel ei olnud 10 minutit GPS signaale.

Satelliite tootva firma Astriumi inseneri Thierry Duhameli sõnul kasutavad satelliitide disainerid Päikese raevukusega toimetulekuks tugevaid ning järeleproovitud komponente ja kaitsekilpe. Seda vaatamata sellele, et satelliidid on seetõttu raskemad ja kobakamad ning seega ka nende orbiidile viimine kallim.

Teise ettevaatusabinõuna kasutatakse süsteemide liigsust, et tagada satelliitide toimimine ka juhul, kui üks süsteemidest lakkab funktsioneerimast.

Maal on potentsiaalselt ohustatud nii elektriliinid, andmeside, ka nafta- ja gaasijuhtmed.

Esimene ohumärk saabus 1859. aastal, kui siiani suurim täheldatud päikesekrooni massipurse tekitas punaseid, purpurpunaseid ja rohelisi virmalisi isegi troopilistel laiuskraadidel.

Selle tulemusel väljus kontrolli alt värskelt kasutusele võetud telegraaf põhjustades operaatoritele elektrilööke ning isegi telegraafides kasutatava paberi süttimist.

1989. aastal seiskas palju väiksem protuberants Kanadas asuva Quebeci hüdroelektrijaama töö, mille tulemusena oli kuus miljonit inimest üheksa tunni jooksul elektrita.

2008. aastal toimunud USA kosmoseilmastiku ekspertide seminaril leiti, et näiteks suurem geomagnetiline torm jätaks  2005. aastal möllanud orkaani Katrina rahalised tagajärjed kaugele varju.

Suurem päikesetorm võib esimesel aastal maksma minna 1-2 triljonit USA dollarit ning selle tagajärgede täielikuks likvideerimiseks võib kuluda 4-10 aastat.

Kunches'i sõnul võib kokkuvõtvalt öelda, et Päikese puhul on tegemist muutliku tähega, mille kohta on meil puudulikud teadmised.

05.01.2011 08:01
piia post

Ma ei tea kust see artikkel tõlgitud on, aga üldtunnustatud on siiski, et viimane Päikese aktiivsuse tsükkel (järjenumbriga 24) algas 2008. aasta detsembris. See tsükkel on lihtsalt peetunud ja ei saa kuidagi hoogu sisse. Samuti on üldtuntud ennustus, et selle tsükli maksimum jääbki madalamaks kui mõnel talle eelneval.

See neljas lõik artiklis on küsitava tõlkeväärtusega.

Lisa kommentaar
07.01.2011 12:31
vähetähtis jublakas

ülisuure laenguga prootonid? ma mäletan koolifüüsikast, et prootonitel oli elementaarlaeng 1. ilmselt siis nüüd on uuendatud neid prootoneid, et saab prootonitele rohkem laenguid kah panna juurde.

Lisa kommentaar
18.01.2011 20:05
yersinia

Siin on ikkagi vast mõeldud ülisuure energiaga (st kiiretsi liikuvaid) prootoneid. Prootoni elektrilaengu väärtuseks on ikka 1.

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus