23.07.2007 14:23
Kas ameeriklased ikka käisid Kuul?
Inimene Kuul on paljude jaoks 20. sajandi tehnoloogilise
võidukäigu sümboliks. Leidub aga ka neid, kes ei usu, et Neil Armstrong, Edwin
Aldrin ja mitmed järgnevate Apollo missioonide astronaudid üldse Maalt lahkusid.
Nende arvates on kogu Apollo missioon üks suur pettus. Oma
väidete tõestuseks toovad nad argumente, mis võivad esmapilgul tunduda tõsiseltvõetavad,
kuid on tegelikkuses üsna lihtsasti ümberlükatavad. Järgnevalt vaatame
detailsemalt mõningaid vandenõuteoreetikute väiteid ja hindame, kuivõrd nad
vett peavad.
Kuu taevas peaksid särama tähed, astronautide tehtud fotodel
neid aga ei ole.
See on üks vandenõuteoreetikute lemmikväiteid, mida on väga
lihtne ümber lükata, sest tähed ei ole lihtsalt piisavalt eredad. Asi on
säriajas – pildistatud on astronaute ja Kuu valgustatud pinda, mistõttu on
säriaeg nii lühike, et tähti pole võimalik fotodelt leida.
Pildistatud on mitmeid varjus olevaid objekte, mis peaksid
Kuu õhuta tingimustes olema täiesti tumedad. Ometi on nad nähtavad.
Siin on unustatud ära üks lihtne nähtus – peegeldumine. Kuu
pind käitub nõrga peeglina (kuidas muidu me teda öösel taevas säramas
näeksime), peegeldades tagasi umbes kümnendiku pealelangenud valgusest. Sellest
piisab täiesti, et valgustada nõrgalt ka varjus asuvaid objekte.
Ühel pildil ei heida astronaut mingit varju – see on aga
võimatu.
Kui pilti hoolsamalt jälgida, siis ilmneb, et see pole nii.
Vari on selgelt nähtav astronaudist paremal,
kuid algab temast pisut eemal, sest pildistatud on hüppavat, mitte Kuu pinnal
seisvat astronauti.
Piltidel ja videotel on näha USA lippu lehvimas, aga kuidas
ta saab ilma õhuta tingimustes seda teha?
See on üks enamlevinud ning samas ka naeruväärsemaid
tähelepanekuid, mida vandenõuteoreetikud kasutavad. Kui lipu püstitamisel tehtud videot hoolikamalt
uurida, siis on näha, et lipukangas liigub ainult siis, kui astronaut lippu
liigutab. Pärast lipu püstitamist on see täiesti liikumatu.
Et jõuda Kuule, tuleb läbida Van Alleni vöö, mille kiirgus
tapaks astronaudid.
See väide ei põhine tegelikkusel. Radiatsioon oli tõesti üks
neid asju, mille pärast NASA muretses, kuid katsed näitasid, et oht on
minimaalne. Kokku võtaks Van Alleni vöö läbimine aega kaks tundi (tund minnes
ja tund tulles), mille käigus saaksid astronaudid vaid umbes 0,3 protsenti
surmavast kiirgusdoosist.
Kuul valitseb päeval selline palavus, et astronaudid ei
jääks neis tingimustes ellu.
Kuul saab soojusülekanne toimuda ainult radiatsiooni
vahendusel, sest pole atmosfääri, mis võimaldaks konduktsiooni või
konvektsiooni. Kiirgust saab aga hõlpsasti tagasi peegeldada ning sellepärast
olidki astronautide skafandrid valget värvi. Lisaks olid nad varustatud
jahutussüsteemiga – soojus kanti nende kehalt skafandri sisse õmmeldud
veevoolikute abil seljakotti, kus asus soojusvaheti, mis üleliigse soojuse
sublimeeruva (tahke aine aurustumine ilma vedelat faasi läbimata) jää abil
minema kandis.
Kui Armstrong oli esimene inimene Kuul, siis kes tema
esimesi samme filmis?
Kaamera lasti platvormi peal alla enne, kui Armstrong Kuule
laskus. Seejärel lülitas Buzz Aldrin maanduri seest kaamera käima. Kaamera oli
suunatud maanduri redelile, et edastada Maale Armstrongi esimesi samme Kuul.
Hiljem eemaldati kaamera platvormilt ja paigutati kolmjalale maandurist umbes
10 m kaugusele, kust see siis iseseisvalt ülejäänud tegevust filmis.
Kuu mooduli maandumisel tekkinud mootorimüra peaks olema
kuulda, aga ei ole.
Raketimootor teeb tõepoolest kõrvulukustavat lärmi, kuid
seda Maal, sest siin on atmosfäär, mis õhuvõngete läbi heli edasi kannab. Kuul
see nii ei ole, mistõttu saab heli edasi kanduda ainult mööda moodulit ennast.
Mikrofonid asusid aga astronautide skafandri sees ning olid seetõttu
heliallikast isoleeritud. Pealegi olid mikrofonid seadistatud nii, et nad
salvestaks ainult vahetust lähedusest tulevat heli ehk astronaudi juttu.
Astronaudid jätsid Kuu peeneteralise pinnase sisse selgeid
jalajälgi, kuid maanduri mootorid oleks pidanud ümbruse peenest tolmust puhtaks
pühkima.
Siin on jälle tegemist meie maise mõtteviisiga. Kuul ei ole
atmosfääri, mistõttu oleks mõjutatud ainult vahetult mooduli alune piirkond.
Selle kõrval olev ala aga jääks puutumata, sest pole õhumolekule, mis
väljapaiskuva gaasi tekitatud rõhku edasi kannaks.
Väidetavalt Kuult toodud kivimid on tegelikult NASA laboreis
valmistatud.
On pakutud välja, et kuna Kuu kivimeid pole keegi näinud,
siis võib laboris valmistada suvalise kivi ja öelda, et see on Kuult ning keegi
ei saa seda vaidlustada. Selline väide on aga absoluutne lollus, mis ajab iga
geoloogi naerma. Kuul on esindatud põhiliselt kaks kivimtüüpi – basalt ja
anortosiit. Mõlemad on tardkivimid, esimene peene-, teine jämedateralise
struktuuriga. Viimaseid on laboris praktiliselt võimatu valmistada, sest suurte
kristallide moodustumiseks tuleb magmat väga aeglaselt jahutada (maakoores
võtab jämedateraliste tardkivimite nagu näiteks graniit moodustumine tuhandeid
aastaid). Pealegi on Kuu kivimeid meteoriitidena leitud ka Maalt ning nad
sobivad koostiselt Apollo astronautide korjatud kivimitega hästi. On pakutud ka
välja, et NASA ongi need kivimid Maalt korjanud. Paraku on aga siiani teada
kõigest mõnikümmend Kuu meteoriiti, NASA tõi aga Kuult kivimeid kokku 381 kilo.
Sellist kogust Maalt juba naljalt kätte ei saa. Lisaks on Kuu kivimeid
analüüsitud paljudes laboratooriumides üle maailma. Nende vanuseks on saadud
3,1 kuni 4,4 miljardit aastat.
Kivid on küll Kuult, kuid need on kogutud roboti, mitte inimese poolt.
See pidi olema oma aja kohta tõeliselt võimas ja mitmekülgne
robot, mis suutis kokku koguda peaaegu 400 kilo kivimeid, mis on erinevat tüüpi
ning väga erinevas suuruses. Robot oleks korjanud vaid väikseid kive maanduri
vahetust lähedusest. Kuult toodud näidised on aga mitmekesised ning on selgelt
korjatud inimeste poolt, kes on saanud hea geoloogiaalase treeningu.
Võrdluseks: Nõukogude Liit saatis Kuule kolm mehitamata missiooni ning suutis
Maale tagasi tuua vaid 301 grammi regoliiti (Kuu peeneteraline pinnas).
Pettuse varjamine on siiani õnnestunud, sest sellest teadis
suhteliselt kitsas NASA sisering.
See väide ei kannata jällegi kriitikat. Võiks tuua palju
näiteid demonstreerimaks, et sellise pettuse läbiviimine ei ole jõukohane
kitsale ringile, aga piisab vast jällegi Kuu kivimitest. Kui nad tõesti on
toodud väga võimeka roboti poolt, siis tuli see robot ju kusagil ja kellegi
poolt valmistada. See aga hõlmaks paljusid alltöövõtjaid, teadlasi ja insenere.
Paraku pole keegi midagi sellisest projektist kuulnud. Seega seda kas pole
olnud või tegelevad tuhanded inimesed üksmeelselt saladuse hoidmisega. Sama
võib öelda kivimite võltsimise kohta. Kui geoloogid üle maailma väidavad, et
Kuu kivimite võltsimine ehk laboris valmistamine pole võimalik, siis peab
tegemist olema ülemaailmse vandenõuga, kuhu on kaasatud tuhanded teadlased.
NASA valetas, sest vaja oli venelastest ette jõuda ning
täita Kennedy eesmärk viia inimene kuuekümnendate lõpuks Kuule.
Petmisel lihtsalt poleks mingit mõtet. Risk vahele jääda
oleks liiga suur ning see oleks USA mainele palju kordi hävitavam löök kui
missiooni ebaõnnestumine. Pealegi, miks oli siis vaja võltsida kuute erinevat
Kuul käiku? Piisaks ju ühestki, sest iga järgneva korraga suureneb võimalus
teha mingi viga, mis pettuse paljastaks. Ning lõpuks – avalikkust võib küll
lollitada, kuid mitte rivaalist Nõukogude Liitu, kes jälgis teraselt kogu
programmi ning lende Kuule. Venelased pole kunagi vaidlustanud fakti, et
ameeriklased Kuul käisid.
Nõukogude Liit ei paljastanud ameeriklaste pettust, sest ka
nende enda kosmosesaavutused on võltsingud, mille avalikustamist ameeriklaste
poolt nad kartsid.
No kui nii ulatuslik petmine juba käis, miks siis venelased
Kuul käiku juba enne enda nimele ei kirjutanud. Imelik, et nad nii lahkeks
läksid, et selle etenduse ameeriklastel varem teha lasid. Varem kirjutasid nad
küll kõik kosmoserekordid agaralt enda nimele.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et niivõrd ulatusliku pettuse
organiseerimine on ülimalt keeruline, et mitte öelda võimatu ülesanne. Palju
lihtsam oleks Kuul ära käia, kui hakata Maa peal jändama meeletu suurte
stuudiote loomisega, kus peaksid valitsema Kuu füüsikalised tingimused. Need,
kes väidavad, et seda on Hollywoodi stuudiotes lihtne teha, lihtsalt ei adu
selle ülesande tohutut keerukust.