Kas Apollo-missioon magas Kuu peal vee olemasolu maha?

Apollo 15 missiooni käigus veetsid astronaudid David Scott ja James Irwin 1971. aastal Kuu pinnal kolm päeva, kuid Kuu varjas kiivalt oma saladust veel ligi 40 aastat.

Vett sisaldavad kivimid asusid vaid mõned meetrid sellest paigast Apenniini mäestikus, kus Apollo 15 missioon oma ülesandeid täitis.

Kui mullu saadi kinnitust, et Kuu peal tõepoolest leidub vett, siis on Kuu-uurijad taas võtnud ette Apollo missioonidel kogutud 380 kilogrammi kivimiproove, et leida sealt midagi sellist, mis varasemal uurimisel võis olla märkamatuks jäänud, kirjutas New Scientist.

Eelmisel aastal leidis NASA uurimisseade M3 ehk Moon Mineralogy Mapper veemolekule kõikjalt Kuu pinnalt. M3 viis Kuu orbiidile India esimese kosmosemissiooni käigus kosmosesõiduk Chandrayaan-1.

Chandrayaan-1 pardal olev spektromeeter uuris ka Apollo 15 maandumispaika ning nende andmete analüüs näitab, et üsna selle paiga lähedal Apenniini mäestikus asub üsna veerohkeid kivimeid.

Apollo 15 kasutas Kuu peal ka kulgurit, kuid ilmselt ei oleks see suutnud veeni välja vedada. Chandrayaani meeskonnas töötav USA geoloog Roger Clark ütles, et vesi (õigupoolest vett sisaldavad mineraalkivimid) oli Apollo missioonil sisuliselt käeulatuses, kui nad oleks vaid osanud seda otsida

Vee olemasolu tehti isegi Kuu pealt toodud kivimiproovides juba 1970ndatel kindlaks, kuid see leid heideti kõrvale, sest arvati, et proovid on Maa peal veeauruga kokku puutudes saastunud. Kivimite Maa peale toomisel ei püsinud konteinerid vaakumis ning kui konteinerid NASA eriotstarbelises ruumis avati, siis leidus selles lisaks gaasilisele lämmastikule ka väike kogus veeauru. Toonased isotoopuuringud viitasid, et Kuult pärit kivimites leiduv vesi sarnaneb maapealsele veele.

Kuid nüüd on kolm eri teadlasrühma Apollo kivimiproove uurides tuvastanud vee olemasolu Kuu pealt leitud mineraalkivimis apatiidis.

Hüpoteesi kohaselt kattis Kuu pinda algul esimese mõne miljoni aasta jooksul magmaookean, mis seejärel kivistus. Apatiit oli üks viimaseid mineraale, mis magmast välja kristalliseerus. Kui magmas sisaldus vett, siis peaks seda just selles kivimis leiduma kõige suuremas kontsentratsioonis.

Mõõtmisel kasutati sekundaarse iooni mass-spektromeetriat, mille käigus pommitatakse uuritava proovi pinda ioonidega ning seejärel mõõdetakse proovist eraldunud ioonide aatomimasse. 30-40 aastat tagasi selliseid analüüse veel teha polnud võimalik.

Üks kivimiproove uurinud rühm avastas, et apatiidis leiduva vee vesinikisotoobid on selliseid, et sellisel kujul vesinikku Maa peal ei leidu. Kust sai selline vesi Kuule? Seletus võiks olla selline: enne kui magmaookean Kuu peal kristalliseerus, põrkasid Kuuga kokku komeedid, millelt kivimiproovides leiduv vesi pärinebki. Teise võimalusena on üleval hüpotees, et vesi pärineb umbes Marsi suurusjärku planeedilt Theia, mis põrkas Maaga kokku umbes 4,5 miljardi aasta eest ning Kuu ongi selle kokkupõrke jääkidest tekkinud.

• Tweet