Kas Maa hoiab Veenust oma kontrolli all?

Kui Maa ja Veenus jõuavad oma orbiitidel kõige lähimasse punkti on Veenus alati Maa poole sama küljega.

Võimalik, et Maa külgetõmbejõud avaldab Veenusele mingit mõju, muutes selle pöörlemiskiirust. Kui see idee mõnikümmend aastat tagasi esimest korda välja toodi, siis visati see üsna kiiresti kõrvale, kui selgus, et Veenus pöörleb selleks liiga kiiresti, et oleks võimalik mingi gravitatsiooniline resonants kahe naaberplaneedi vahel.

Kuid Prantsusmaa Versailles-Saint Quentini ülikooli teadlane Gérald Gaudali värskete arvutuste järgi on siiski võimalik, et Maa kontrollib Veenust, nimelt selle planeedi tuuma.

Meie kuuma (pinnatemperatuur 460 °C) naaberplaneedi Veenuse sisemuse kohta on väga vähe teada. Selleks, et Gaudali arvutused oleks õiged, peab Veenuse sisemus meenutama Maa sisemust, st Veenusel peaks olema tahke tuum, mida ümbritseks vedel välistuum. Nii oleks võimalik, et tahke tuum pöörleb võrreldes ülejäänud planeediga aeglasemalt.

Lisaks peaks see tuum olema asümmeetriline, et Maa gravitatsiooniline mõju Veenuse pöörlemiskiirusele saaks olla muutuv. Caudali sõnul peab selleks, et kahe planeedi vahel saaks tekkida resonants, olema Veenuse tuumas miskit, mis võimaldaks Maa gravitatsioonil sellest kinni hakata.

Los Angeleses asuva California ülikooli teadlane Jean-Luc Margot peab seda hüpoteesi siiski pisut problemaatiliseks: resonantsi tekkimiseks peab sisemine tuum olema nihkes üsna märkimisväärselt.

Planeetide sisemuses esinevad nihked aga tasapisi taanduvad, sest tuumas valitsevad kõrged temperatuurid ja ülisuur rõhk, ütles California tehnoloogiainstituudi teadlane David Stevenson. Kuid tema sõnul võib resonantsiteooria siiski uuesti vaatluse alla võtta.

Üks võimalus Veenuse sisemuse kohta rohkem teada saada on uurida radarite abil Veenuse pöörlemist, sel moel kogutud andmed annavad ka aimdust, mis toimub meie kuuma naaberplaneedi sisemuses.

Gaudali artikkel ilmus ajakirjas Journal of Geophysical Research.

• Tweet