04.01.2010 13:06

Kas mehitatud kosmoselendude ajastu saab läbi?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on väga keerukas, kallis ja pikka aega ehitatud kosmoseprojekt, mille rajamine on olnud võimalik tänu paljude osapoolte koostööle. Mõnevõrra absurdne on aga asjaolu, et pärast 2011. aastat, mil orbitaaljaam lõpuks valmib, saab ta töötada veel vaid mõned aastad. 2015. aastal plaanitakse ISS juhtida Maa atmosfääri, kus ta ära põledes oma lõpu leiab.

Vähemalt selline on NASA praegune plaan. Kui lisada siia veel kosmosesüstikute pensionile saatmise, siis jääb järjest vähemaks võimalusi inimesi kosmosesse saata. Kas see tähendabki mehitatud kosmoselendude ajastu lõpu algust?

Valge maja eestvõtmisel kokku kutsutud komitee, mida selle eesistuja, endise tehnoloogiahiiu Lockheed Martini tegevjuhi Norman Augustine’i järgi Augustine’i komiteeks kutsutakse, analüüsis põhjalikult NASA praegusi plaane ja nende vastavust reaalsusele. Suur osa raportist koosneb erinevate tehnoloogiliste lahenduste ja eesmärkide võrdlemisele, kuid lisaks arutati ka küsimuse üle, miks mehitatud kosmoselende üldse vaja peaks olema, kirjutas Technology Review.

Komitee jõudis lõpuks ainuvõimaliku lahenduseni – mehitatud kosmoselendude ainus õigustus on valmistada inimkonda ette teiste taevakehade koloniseerimiseks. Aastate jooksul on mehitatud kosmoselendudele otsitud õigustust väga mitmest aspektist lähtudes. Teaduslik progress, strateegiline üleolek võistlejatest ja rahvusvaheline prestiiž on olnud peamised märksõnad, mida mehitatud kosmoselendude kaitsjad on kasutanud.

Lähemal vaatlusel sellised põhjendused siiski kuigi hästi vett ei pea. Robotid suudavad teaduse tegemiseks vajalikke andmeid väga hästi ning palju odavamalt koguda kui inimesed. NASA-l pole enam Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi näol võistlejat, kellest igal juhul tuleb üle olla, ning on küsitav, kuivõrd positiivselt mõjub prestiižile lihtsalt hurraaga inimese kosmosesse saatmine, kui selle raha eest võiks teha mitu missiooni robotitega, mis teaduslikus mõttes oleks märksa kasulikumad.

Sellele vaatamata ei saa robotid kunagi inimest lõplikult asendada, sest kogu kosmosevallutamise mõte ongi tungida kaugemale oma senisest kodust. Inimesed on loodud rändajateks ja avastajateks, see on meil geenides. Miks muidu oleks inimese eellased lahkunud oma sünnikodust Aafrikast ning koloniseerinud elamiseks ka esmapilgul täiesti kõlbmatuid piirkondi. Reisimine on meeldivaks hobiks enamikule inimestele ning kui vaid raha oleks, teeks pea kõik meist seda rohkem kui seni.

Neil Armstrongi esimesi samme Kuul jälgis kogu inimkond hinge kinni hoides ning ilmselt ei olnud palju neid, kes oleksid tollal kahelnud, kas raha ikka kulutati õige asja eest. Robotid aga ei eruta inimesi samal määral ning õigustus robotite poolt kogutavatest teaduslikest andmetest jääb enamikule maksumaksjatest paraku võõraks.

Inimkonnal tuleb sellegipoolest arvestada, et kui me tahame end kindlustada ootamatu katastroofi vastu, milleks võib olla näiteks kokkupõrge asteroidiga või ootamatu keskkonnakatastroof Maal, siis on oluline teha kõik, mis võimalik, et luua näiteks Marsile Maast sõltumatu koloonia. See oleks väga pikaajaline projekt, kuid sihikindla tegutsemise korral vahest saja aastaga saavutatav.

Maksumaksjale võivad sellised põhjendused tunduda siiski arusaamatu ulmelise sonimisena. Tavalisele inimesele ongi väga raske seletada ka näiteks seda, miks rahastatakse teaduslikke uuringuid, millel esmapilgul mingit praktilist väljundit ei ole. Fundamentaalsed või sageli ka lihtsalt teadlase uudishimust ette võetud uuringud on sageli viinud märkimisväärsete edasiminekuteni hoopis teistes valdkondades, mida keegi esialgu prognoosida poleks osanud. Seetõttu ei ole erilist mõtet kuulata kurtmist stiilis – miks antakse raha nii mõttetule uuringule.

Mõnevõrra sarnane on olukord ka mehitatud kosmoselendudega. Tohutu uurimistöö, mis on vajalik inimese kosmosesse saatmiseks, toob kindlasti käegakatsutavat kasu ka oma igapäevaelu maapinnal mööda saatvatele inimestele.

Augustine’i komitee järeldas, et USA mehitatud kosmoseprogramm on juba mõnda aega jätkusuutmatul trajektooril ning ähvardab peagi päris lõppeda, kui ei leita viisi, kuidas nii kallist programmi põhjendada. 2004. aastal teatas president Bush, et NASA peamisteks eesmärkideks peab olema ISS-i ehituse lõpuleviimine, süstikute lendude lõpetamine, uute kosmosesõidukite Orioni ja Ares I valmimine 2014. aastaks ning inimese maandumine Kuule 2020. aastaks, mis oleks ühtlasi ettevalmistuseks pikemaks mehitatud missiooniks Marsile.

Nii pikaajaliste plaanide häda kipub aga olema selles, et keegi ei hakka nendega tegelema. Plaane on mõtet teha siis, kui need on konkreetsed, raha on olemas ning teadlased, kes täna asjaga tegelema hakkavad, saavad oma töö vilju ka maitsta. Praeguseks ongi olukord selline, et Bushi plaani teatavaks tegemisest on möödas hulk aastaid, kuid eesmärgile oluliselt lähemale pole jõutud. Samuti on selgusetu, kust peaks tulema raha niivõrd ambitsioonikate plaanide elluviimiseks.

Üks osa Bushi plaanist oli rakett Ares V, mis pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima aastaks 2010. Nüüd on selge, et seda kindlasti ei juhtu. Augustine’ komitee hinnangul ei saada sellega valmis ka 2020. aastaks ning kui saadakse, siis Kuule inimeste saatmiseks vajaliku maanduri ehitamiseks pole mingit raha veel eraldatud. Seega võib juba praegu täie kindlusega öelda, et aastaks 2020 NASA inimesi uuesti Kuule saata ei suuda, rääkimata Marsist, mis kõlab veel üsna ulmelise projektina.

Augustine’i komitee hinnangul tuleb edaspidiste mehitatud kosmoselendude õigustamiseks lähtuda vaid sellest, et kogu asja eesmärk on inimesele Maa kõrval uute kodude leidmine. Siis on võimalik hakata minema konkreetsemaks ehk tooma välja projekte, mis meid teadlaste arvates sellele eesmärgile lähemale aitavad. Esimese asjana näeb Augustine’i raport ette ISS-i eluea pikendamist vähemalt 2020. aastani. Kui inimesed hakkavad elama ja töötama kosmoses pikemat aega, siis pole ISS-ist paremat paika selleks valmistumiseks. Jaama säilitamine aitaks kaasa ka rahvusvahelise koostöö arendamisele, mis on hädavajalik, sest millegi suure kordasaatmine on tulevikus mõeldav ilmselt vaid paljude riikide koostöös.

Lisaks arvavad raporti koostajad, et NASA peaks lõpetama inimeste transpordi kosmosesse ning ostma seda teenust sisse ettevõtjailt. Nii oleks kosmoseagentuuril lihtsam keskenduda teaduse tegemisele ning tugevate ja mõtestatud kosmoseprojektide loomisele ja elluviimisele. Raporti koostajad usuvad, et ettevõtjad suudaksid inimese kosmosesse saata oluliselt odavamini, mistõttu säästaks NASA raha, mida saaks senisest mõistlikumalt paigutada.

Raportis nähakse vajadust ka kosmoses tankimise võimaluse järele. Kui see oleks võimalik, siis poleks vajadust arendada võimsaid ning meeletult kalleid rakette nagu Ares V, mis saaksid hakkama kaugemate missioonidega. Raketid võiksid väiksemate kütusepaakide tõttu olla oluliselt väiksemad. Juba orbiidile jõudnuna peaks neid aga olema võimalik uue kütusega varustada. Ka see kütus tuleb kuidagi orbiidile saada, kuid raporti koostajate sõnul saaksid sellele spetsialiseerunud ettevõtted ülesandega hakkama palju odavamalt kui NASA.

Kui selgust inimese kosmosesse saamise eesmärkide osas ei tule, siis on Augustine’i komitee hinnangul parem kohe lõpetada meeletu koguse raha raiskamine ja inimelude ohtu seadmine programmi nimel, millel pole mingit lootust olla edukas.

 

NASA 13.03.2010 12:48

Kas Apollo-missioon magas Kuu peal vee olemasolu maha?

Apollo 15 missiooni käigus veetsid astronaudid David Scott ja James Irwin 1971. aastal Kuu pinnal kolm päeva, kuid Kuu varjas kiivalt oma saladust veel ligi 40 aastat.

05.03.2010 16:53

Mars Express uurib Marsi kuud

Mars Express möödus Marsi kuust Phobosest kõigest 67 kilomeetri kauguselt. See on esimene mitmest lähedasest möödalennust, mille käigus üritatakse Phobost paremini tundma õppida.

02.02.2010 13:51

Uus idee Kuu moodustumise kohta (2)

Enamik teadlasi on seisukohal, et Kuu moodustus Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tagajärjel Maa orbiidile paiskunud materjalist.

25.01.2010 12:39

USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA Kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.

14.01.2010 16:30

Väike eksoplaneet annab lootust uue Maa leidmiseks (2)

Teadlased avastasid väljaspool Päikesesüsteemi asuva planeedi, mille mass on vaid neli korda suurem Maa omast.

04.01.2010 13:06

Kas mehitatud kosmoselendude ajastu saab läbi?

Ekspertide arvates võib senise arengu jätkudes NASA mehitatud kosmoselendudele peagi joone alla tõmmata.

18.12.2009 21:45

Elu tekkeks on vaja veeauru

Elu tekkimise vältimatuks eelduseks Maal pole mitte ainult vedela vee, vaid ka veeauru olemasolu.

03.12.2009 21:55

Kuulus Marsi meteoriit taas vaatluse all

1996. aastal teadusmaailmas sensatsiooni tekitanud Marsi meteoriit on taas teadlaste tähelepanu pälvinud.

25.11.2009 10:56

Põrgata ise galaktikaid kokku

Uus veebikülg pakub igaühele võimaluse oma koduarvutist teaduse tegemisel abiks olla. Selleks tuleb kokku sobitada ülesvõtteid galaktikate kokkupõrgetest ning eristada tõelisi fotosid arvuti poolt tehtud simulatsioonidest.

16.11.2009 13:30

Kuul tõepoolest leidub vett

Kuul tõepoolest esineb vett, mis on väga hea uudis tulevaste kosmosemissioonide või Kuule rajatava baasi jaoks.

29.09.2009 14:51

NASA leidis Kuult ja Marsilt jääd

Neli ajakirja Science reedeses numbris avaldatud aruannet annavad tõestust vee, mis on küll külmunud olekus, esinemisest Kuul ja Marsil.

18.06.2009 16:02

Kuivade järvede leidumine Marsil leidis kinnitust

Orbitaaljaama kaamera pildistas Marsi pinnal asuvat pikka sügavat kanjonit koos randade jäänukitega, kus ilmselt leidus vett ka veel siis, kui planeet teadlaste varasemate hinnangute põhjal juba täiesti kuivanud oli.

17.04.2009 09:01

USA firma kavatseb 2016. aastal toota päikeseenergiat otse kosmosest

Juba tuleval kümnendil on kavas tagada USA California osariigi Fresno maakonna 250 000 majapidamise energiatarve kosmoses satelliitide abil toodetud elektriga.

27.01.2009 13:49

Kuidas tekkis Kuu

Vanima Kuult pärit tsirkoonikristalli vanuse määramine aitas teadlastel senisest täpsemalt määrata aega, mil Kuul moodustus tahke pind.

16.05.2008 14:25

Arvutitöötaja valutav selg ja kosmos: mis neid seob?

Õlad pinges loed sa hetkel seda lugu oma arvuti ees. Vaevalt mõtled sa kosmosele ja kaaluta olekule, kuigi just esimestest kosmoselendudest sai teaduses alguse uurimissuund, mis võib pakkuda leevendust tänapäeval aina enam levivale tervisehädale: arvutitöötaja selja- ja käevaludele.

03.01.2008 12:48

Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga

Dinosauruste väljasuremise üheks tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust. Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?

JAXA 18.02.2010 14:10

Mis hoiab väikseid asteroide koost lagunemast?

Taevakehad püsivad koos peamiselt tänu gravitatsioonijõududele. Gravitatsioon ei oma aga kuigi suurt rolli väikese massiga kehade korral.

27.01.2010 10:10

Elektrit hakatakse tootma ka kosmoses? (2)

Euroopa ettevõte tahab hakata kosmoses energiat tootma. Plaan näeb ette satelliitide orbiidile saatmist, mis seal energiat salvestaksid ning kogutu infrapunalaseri abil maapinnale saadaks.

22.01.2010 15:10

Visioonid aastaks 2020: astronoomia

Võtmeküsimuseks saab järgmise kümne aasta jooksul ilmselt tumeaine avastamine ja olemuse väljaselgitamine.

05.01.2010 13:58

Marsil esines vedelat vett seniarvatust hiljem (1)

Marss oli veel kolme miljardi aasta eest piisavalt soe, et tema pinnal said esineda vedela veega järved ja jõed.

23.12.2009 16:05

Kosmosejaama uus meeskond on viimasteks süstikuteks valmis

Teisipäeval jõudsid Rahvusvahelisse kosmosejaama kolm uut messkonnaliiget, kes liituvad 1. detsembrist alates kõigest kaheliikmeliseks jäänud meeskonnaga.

17.12.2009 23:48

Teadlased jälgivad kauge tähe hukku (1)

Päikese-sarnane täht on 550 miljoni valgusaasta kaugusel piltlikult öeldes oma surmakrampides visklemas ning astronoomidel on õnnestunud saada sedavõrd kaugest tähest hämmastavalt detailseid fotosid.

30.11.2009 13:28

USA liidripositsioon kosmoses kõigub (2)

USA varasem selge ülemvõim kosmoses on kadumas, kui muud riigid oma tegevust taevaavarustes üha laiendavad.

18.11.2009 20:41

NASA saadab teele uue kosmoseteleskoobi

NASA saadab järgmisel kuul Maa orbiidile infrapuna-kosmoseteleskoobi.

29.10.2009 11:03

Venemaa plaanib tuumajõul Marsile lennata (3)

Venemaa kosmoseagentuuri juht avaldas arvamust, et Venemaa peaks hakkama arendama tuumaenergiat kasutavaid kosmoselaevu, millega saaks inimese Marsile saata.

26.06.2009 13:11

Buzz Aldrin: NASA on valel teel

Buzz Aldrin on teine Kuu pinnale astunud inimene pärast Neil Armstrongi. 40 aastat hiljem on ta veendunud, et NASA on oma praeguste mehitatud kosmoselendude plaanidega valel teel.

28.05.2009 16:10

Rahvusvahelise kosmosejaama meeskond kahekordistub

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) saab kolm uut elanikku, kuid erinevalt varasemast ei tähenda see vanadele olijatele lahkumist. Ka nemad jäävad veel mitmeks kuuks orbitaaljaama pardale, mis tähendab, et ISSi meeskond saab nüüdsest olema kuueliikmeline.

03.03.2009 15:41

Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava

Eesti tudengisatelliidi ehitajatel võib avaneda võimalus olla osalised töös, mis edu korral toob kaasa tõsise pöörde selles, kuidas tuleviku kosmoseaparaadid päikesesüsteemis ringi liiguvad.

15.07.2008 14:22

Eesti tudengid ehitavad kosmosesatelliiti

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

28.04.2008 10:22

Eesti pürib kosmosesse

Eesti oma satelliidid või Marsi-robot võivad jäädagi ulme valdkonnaks, kuid mitme Eesti teadusasutuse ühisprojekt EstSpacE on võtnud plaani viia Eesti taas kosmoseriikide sekka.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus