15.02.2012 14:42
Kas Päike oli kunagi suurem ja soojem?
Kui kirjeldada Päikese arengut täheteaduses kasutava mudeli abil, oli taevakeha nooruses tuhmim ja külmem kui praegu. Kuidas ei lasknud selline Päike noore Maa ookeane ära jäätuda?
Võimalik, et Päike oli alguses eredam ja kuumem, näitas uus arvutimudel.
Tähed hakkavad vananedes üha eredamalt kiirgama. Astrofüüsikute arvutuste kohaselt pidi Päike Maa tekkimise ajal olema ligi kolmandiku võrra tuhmim.
Kuid siis oleks ka Maa olnud tunduvalt jahedam ning seal poleks saanud olla vedelat vett.
Kivimite uurimine tõendab, et maailmameri oli meie planeedil olemas 4,4 miljardit aastat tagasi. Ka meie naabril Marsil võis ligi nelja miljardi aasta eest olla üsna soe ja niiske. Kõige levinum selgitus sellele on, et ürg-Maal tõstis temperatuuri suurenenud kasvuhooneefekt.
Arvatakse, et noorel Maal oli praegusest ligi sada korda rohkem süsihappegaasi, kuid see ei klapi geoloogiliste andmetega. Kõrgete süsihappegaasi koguste puhul tekib üks rauda sisaldav mineraal –sideriit FeCO3. Maa vanimates kivimites seda pole.
Ka ei saa kasvuhooneefekti abil selgitada Marsi niisket ja sooja minevikku. Seal oleks pidanud süsihappegaasi olema nii palju, et sellest oleksid moodustunud pilved, mis oleks soojuse kinnihoidmise asemel hakanud seda hoopis tagasi peegeldama.
See panebki osasid astronoome kahtlema Päikese tüüpilisele tähele iseloomulikus elukäigus. Võimalik, et Päike oli nooruses massiivne täht. Selline noor kuid raske Päike oleks võinud särada eredalt ja säilitada Maal vedela vee.
Üleliigne mass võis kaduda erakordselt tugeva päikesetuule abil. Sellisele tulemusele jõudis Pennsylvania ülikooli astrofüüsik Steinn Sigurdsson, kes kasutas arvutimudelis uusimaid andmeid Päikese aktiivsuse ja koostise kohta.
Sigurdssoni sõnul oli kõige keerukam mudelisse sobitada piisava tugevusega päikesetuult.
Suur osa astrofüüsikutest usub, et minevikus oli päikesetuul tugevam kui praegu.
Mudelisse sobimiseks pidi Päike kaotama osa oma massist juba esimeste sadade miljonite aastate jooksul. Sigurdssoni arvutuste kohaselt oli päikesetuul siis ligi tuhat korda tugevam kui praegu.
Mudeli täpsustamiseks peab jälgima tähtede muutlikkust. Kui leitakse noor Päikesele sarnanev täht, mis kiiresti massi kaotab, tõendab see, et sama võis kunagi juhtuda ka Päikesega.