Kas täheparv pühkis Maalt elu?

Suure osa maakera elustikust hävitanud ürgse väljasuremislaine põhjuseks võis olla Maale suhteliselt lähedal asunud täheparve radioaktiivne kiirgus.

Üheksa aastat tagasi pakkus Andrian Melotti juhitud Kansase ülikooli töörühm, et umbes 440 miljoni aasta eest maakera tabanud väljasuremislaine põhjus võis olla Maast mõne tuhande valgusaasta kaugusel asuvalt tähelt pärinev gammakiirguse voog.

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi ning hävis enam kui veerand kõigist sugukondadest ja 57 protsenti kõigist perekondadest. Seda väljasuremislainet loevad teadlased hävinud perekondade arvukuse poolest Maa ajaloo suuruselt teiseks väljasuremissündmuseks. Suurim on umbes 250 miljoni aasta eest toimunud väljasuremine, mis viis maakeralt 90 protsenti liikidest.

Kuid Melotti rühma hüpoteesi on raske kontrollida. Kui kiirgus pärines mõnelt supernoovana plahvatanud tähelt või kahe tähe ühinemisest, siis on nende sündmuste jälgi väga keeruline kindlaks teha.

Max Plancki instituudi tuumafüüsik Wilfried Domainko pakub füüsikaportaalis arxiv ilmunud artiklis välja uue idee: gammapurse võis pärineda mõnest kerasparvest. Need on gravitatsiooniliselt tihedalt seotud tähekogumid, milles võib leiduda sadu tuhandeid vanu tähti. Kui need vanad tähed parves ühinesid, võis vabanenud kiirgusevoog jõuda Maani. Võttes arvesse meie kodugalaktikas leiduvate kerasparvede arvu (neid on umbes 150) ja gammapursete sageduse leiab Domainko, et viimase miljardi aasta jooksul on tõenäoliselt mõnes kerasparves toimunud selline kiirguspurse, mis võis ulatuda Maani.

Järgmisel aastal saadab Euroopa kosmoseagentuur orbiidile kosmoseaparaadi Gaia, mille ülesanne on kaardistada vähemalt miljard tähte ning koostada Linnutee kolmemõõtmeline kaart. Selle programmi käigus on kavas koguda andmeid ka kerasparvede liikumiskiiruste kohta, mis omakorda võimaldab arvutada, kas mõnel neist parvedest võis olla süü selles iidses väljasuremislaines.

• Tweet