2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas valed poldid nurjavad Eesti tudengisatelliidi põhieesmärgi?
08.05.2014 14:47

Kas valed poldid nurjavad Eesti tudengisatelliidi põhieesmärgi?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (5)
Tagasi
Edasi

Foto: EstCube-1

Soomlase leiutatud päikesepuri on usaldatud eestlastele katsetada. Kuid õhus on pinge: mis saab, kui eestlased ebaõnnestuvad ja soomlased jõuavad ette?

“Ei, ma ei ole närvis,” ütleb Soome meteoroloogiainstituudi teadlane Pekka Janhunen. Tema mõttetöö vili – elektriline päikesepuri – oleks pidanud juba mullu kesksuvel esimest korda kosmoses katsetusteni jõudma Eesti tudengisatelliidi EstCube-1 pardal. Eile tähistas satelliidimeeskond suure pidulikkusega EstCube-1 esimest aastat Maa orbiidil – 5600 tiiru ümber maakera, 2500 sideseanssi, 180 fotot maailma eri piirkondadest. Vahetult enne esimese orbiidiaasta lõppu saatis kuubik ka esimese selge pildi Eestist.

Ainult, satelliidi üleslennutamise põhiülesandeni, kosmosepurje katsetamiseni pole seni jõutud. Ajagraafikud on uppis.

Janhunen märgib, et on endiselt lootust täis. Tema päikesepurje esimene proovikivi – satelliidi pardal oleva peenikese traadi kosmoses lahtikerimine ja selle elektronkahuri abil pingestamine võiks toimuda lähikuudel.

“Nii kiiresti kui võimalik. Ehk isegi juba eeloleva kuu aja jooksul,” ütleb ta.

Projekti eestvedaja Mart Noorma on sama meelt, aga mingeid tähtaegu ta ei nimeta.

Probleem peitub pisiasjades – satelliiti ehitanud meeskonnal soovitati kasutada titaanist polte, aga neid ei õnnestunud parasjagu hankida. Võeti rauast poldid. Rauast on ka akude ümbrised. Nii poldid kui ümbrised on Maa orbiidil tiireldes magnetiseerunud. See magnetväli vastasmõjus Maa magnetväljaga häirib satelliidi liikumist ning aasta hiljem möönab meeskond, et alles nüüdseks on pisike kosmosekuubik õnnestunud sedavõrd taltsutada, et sai Eestist korraliku pildi teha.

“Aga kui keegi ütleks mulle, et õigete poltidega satelliit Maa peal on parem kui valede poltidega satelliit kosmoses, siis ma poleks nõus,” nendib Noorma

Kaua EstCube-1 vastu peab?

Mullu, 7. mail, mõni tundi pärast satelliidi starti jagas Noorma tudengite kätetööna valminud kosmosekuubiku kavandatavat töökava: esimese kuu, mai 2013 lõpus algab maakera pildistamine ning juulis 2013 on kavas jõuda päikesepurje katsetamiseni, enne seda on tarvis satelliidi pöörlemine kontrolli alla saada. See, kuidas kuubik orbiidil keerleb meenutab pilti, mida võite näha oma pesumasinas, kui tsentrifuug on töös.

Noorma aastataguse graafiku juhtmõte oli: aasta jooksul peab satelliit kõige kavasolevaga hakkama saama. Toona prognoosis Noorma, et satelliit peab vastu umbes poolteist aastat, mille järel see lakkab töötamast. Kosmiline kiirgus mõjutab satelliiti pidevalt, samuti põrkub satelliit oma teekonnal pidevalt kokku erinevate kosmoses lendlevate osakestega, mis kiirust maha võtavad.

Nii suudab kuubik orbiidil püsida 2-3 aastat, pärast seda langeb satelliit nii madalale, et põleb maakera atmosfääris ära.

Täna on Noorma veendunud, et EstCube-1 suudab vastu pidada veel aasta. Kohe algul oli selge, et päikesepatareide tootlikkus langes poole võrra ning satelliidi teiste alamsüsteemide tööshoidmisel tuli seega arvestada tõsise energia kokkuhoiuga. Kuid muus osas ei ole näha, et kosmosekeskkond kuubikut oleks väga olulisel määral kahjustanud.

Janhuneni sõnul on põhiline häda satelliidi kõrguskontrolli usaldusväärsuses – kuni seda ei ole võimalik kontrollida, ei saa ka päikesepurje lahti kerida.

“Võib juhtuda, et satelliit käitub Maa magnetväljas kuidagi isetahtsi ning purjetraati lahti kerides kerib traat end ümber satelliidi ja sellega on lool lõpp,” ütles Janhunen.

Noorma lisab, et päikesepurje katsetuse eel tuleb veel katsetada pardakaamerat ja teisi alamsüsteeme, sest neist sõltuvad satelliidimeeskonnas töötavate tudengite teadustööd. Purjekatse peaks jääma lõppu, sest esineb tõenäosus, et pärast traadi lahtikerimist satelliiti enam maapealsest juhtimiskeskusest ohjata ei suudeta.

Eestlaste satelliit on esimene, kus Pekka Janhuneni leiutatud kosmoseliikluses revolutsiooni tõotavat päikesepurje peaks katsetatama. Järgmisena peaks maailmaruumi jõudma Soome tudengisatelliit Aalto-1. Aga ka see on ajakavadest tublisti maas: kavandatud üleslend 2013 on asendunud praeguseks sellega, et otsitakse kanderaketti ning ilmselt jõuab kuubik ilmaruumi 2015. aastal. Samal hetkel saaks ka Soomest kosmoseriik.

Kui Eesti satelliidi pardal olev traadijupp peaks andma infot, kuidas päikesepurje abil kosmoseavarustes suurtel kiirustel edasi seilata, siis soomlaste kosmosekuubiku pardal peaks katsetused läbi tegema plasmapidur – selle abil saaks päikesepurje vajalikul hetkel peatada.

Janhuneni sõnul on Eesti ja Soome tudengisatelliidid esialgu ainsad, kus tema idee käegakatsutavalt töös. Kuid huvi on tundnud nii ameeriklaste NASA kui Euroopa kosmoseagentuur ESA.

12.05.2014 19:16
polt

See poldijutt tundub olevat äärmiselt kahtlane, et titaanist polte ei õnnestunud hankida. Äärmisel juhul oleks võidud ka muudest diamagneetilistest metallisulamitest polte kasutada. Pigem oli kellegi laiskus, idee või käsk, et mõned eurod kokku hoida ja nii saadetigi kosmosesse "säästu-kuubik".

Lisa kommentaar
13.05.2014 08:51
janko

Tobe jutt et polte pole võimalik eestis hankida.Lihtsalt keegi ei viitsinud tegeleda.Narvas terve firma tegeleb titaanist esemete valmistamisega sh. ka poltide valmistamisega.Lihtsalt laiskus.

Lisa kommentaar
18.06.2014 11:46
hõkkk

Võttis lausa luksuma! :O Mis järgmiseks? "kärss kärnas ja maa külmunud?" ;)
Võtaks hea meelega ühe suure malaka ja ajaks selle klounikarja sealt kooli tagasi!!!
Neil pole titaanist polte saada? Normaalne inimene läheb siis POODI ja ostab ROOSTEVABAST TERASEST poldid!!!! Ja unustab selle magneti jutu üldse ära!
Ma ei hakka praegu kontrollima, aga kui nad kasutasid seal 18650 akusi..., kõva e-sigareti kasutajana võin kinnitada, et ka selles elemendis on magnetile alluv plekk!! (aku klemmi pikendamiseks saab kasutada õhukesi mangeteid! :P)

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus