22.12.2011 09:04
Kepleri avastatud Maa-sarnastel planeetidel elu ei ole
Kepleri kosmoseteleskoop avastas kaks suuruselt Maale
sarnanevat kivist planeeti, kuid neil on elu tekkimiseks liiga kuum.
Teadlaste arvates on elu tekkimiseks planeedil vaja
vähemalt kolme asja - keerulisi struktuure moodustada suutvaid orgaanilisi
molekule, energiat ja vedelas olekus vett. Kõik need kolme tingimust on
tõenäoliselt korraga täidetud ainult
Maaga väga sarnastel planeetidel.
Kui planeet on oma kodutähele liiga lähedal, aurustub
sellel leiduv vesi kuumuse käes, tähest liiga kaugel asuval planeedil aga vesi
jäätub. Sama probleem on ka suurusega - Maast palju suuremad planeedid on
gaasilised ning neil puudub merd kanda suutev tahke pind, Maast palju
väiksemaid planeete ei saa aga moodustuda ebapiisava gravitatsiooni tõttu.
Seetõttu otsitaksegi eluks sobilikke planeedikandidaate
Maale sarnanevate väljaspool Päikesesüsteemi asuvate planeetide ehk
eksoplaneetide seast.
NASA Kepleri teleskoobi teadlasterühm kirjutas äsja ajakirjas
Nature avaldatud uuringus, et nad on avastanud kaks peaaegu täpselt Maa suurust
eksoplaneeti. Avastatud Kepler-20e ja 20f tiirlevad 950 valgusaasta kaugusel
asuva tähe Kepler-20 ümber. Nende läbimõõt on vastavalt 0,87 ja 1,03 Maa
läbimõõtu.
Selliste suuruste juures on neil piisavalt tugev
gravitatsioon, et nad võiks olla pigem Maale sarnanevad kivised kui Jupiterile
sarnanevad gaasilised planeedid. „Teoreetilised mudelid näitavad, et neil võib
olla rauast tuum, mida ümbritseb silikaatkivimitest koor,“ selgitas
Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuses asuva Kepleri rühma liige Guillermo
Torres. Sel juhul oleks nende massid Maa omast vastavalt 1,7 ja kolm korda
suuremad.
Kas neil ligikaudu Maaga sama suurtel planeetidel on aga
eeldused elu tekkeks ja püsimiseks? Kahjuks mitte. Takistuseks on liiga kõrge
temperatuur.
Mõlemad planeedid tiirlevad tähele liiga lähedasel
orbiidil, täistiiru tegemiseks kulub neil vastavalt 6 ja 20 päeva. Kuigi nende
kodutäht on Päikesest natukene tuhmim, suudab see planeedid siiski liiga
kuumaks kütta.
Tähele lähemal asuval planeedi temperatuur on umbes 1000
kraadi ja kaugemal asuval 700 kraadi Celsiust. Sellistel temperatuuridel ei saa
leiduda vedelas olekus vett.
Kuivõrd vastavastatud planeetidel puuduvad orgaanilistele
molekulidele sobilikku keskkonda pakkuvad ookeanid, ei ole seal teadlaste sõnul
tekkinud ka elu.
"Miks me arvame, et elu saab esineda ainult sellisena,
nagu see on Maal? Sest meil puuduvad näited teistsugusest elust, tuleb meil
lähtuda sellest, mida me teame. Me ei saa küll välistada teist tüüpi elu, mis
ei nõuaks vedelat vett, kuid selle võimalikkuse tunnistamine oleks laest võetud
väide," selgitas Torres.
Kuu alguses teatas Kepleri teadlasterühm planeedi Kepler
22-b avastamisest, mille pinnatemperatuur võiks olla umbes 22 kraadi Celsiust ning
muuhulgas võiks seal leiduda vedelas olekus vett. See Maast umbes 2,4 korda
suurem planeet on aga elu tekkimise jaoks liiga suur ja gaasiline.