20.01.2012 10:12
Kuidas leiti nähtamatu galaktika?
Kääbusgalaktikad Coma galaktikaparves
Foto: NASA
Astronoomid avastasid peamiselt tumeainest koosneva
kääbusgalaktika.
Kui oleks olemas tumeainet nähtavaks muutev teleskoop,
näeks me universumis tuhandeid pisikesi galaktikaid, mis ümbritsevad parvena
Linnutee ja Andromeeda galaktika helendavaid spiraalharusid.
Kuna sellist teleskoopi ei eksisteeri, kasutavad
astronoomid nende avastamiseks gravitatsiooniläätse efekti - taevakeha või
kehade süsteem, mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel, kallutab oma
gravitatsiooniväljaga allikast tuleneva valguse levimise suunda. Tänu sellele
efektile õnnestus astronoomidel avastada üks selline peamiselt tumeainest
koosnev kääbusgalaktika, mis näitab, et Linnutee ei olegi nii üksik kui Maalt
vaadates paistab.
Astronoomide arvates kasvavad galaktikad, neelates alla
läheduses asuvaid kääbusgalaktikateks nimetatavaid täheparvi, mille mass on
kuni 100 miljonit Päikese massi. Selle teooria järgi peaks Linnuteed ja teisi
täismõõtmelisi galaktikaid saatma tuhanded sellised kääbused. Seni on meie
kodugalaktika naabrusest avastatud kõigest 30 sellist kaaslast.
Kus siis need kääbused end varjavad? Üheks võimaluseks
on, et nad koosnevad peamiselt tumeainest, salapärasest nähtamatust ollusest,
mis annab eeldatavasti 83% universumi massist, kuid millel puudub praktiliselt
igasugune vastasmõju tavalise ainega.
"Need galaktikad on olemas, me lihtsalt ei näe
neid," selgitas avastust kirjeldava uuringu autor Simona Vegetti
Massachusettsi tehnoloogiainstituudist.
Osa Linnutee teadaolevatest kaaslastest, nagu Amburi
kääbusgalaktika, koosnevad suures osas tumeainest ning neis on kõigest sadakond
nähtavat tähte. Raske on öelda, kui paljud sellised kääbused on jäänud
astronoomidele avastamatuks. Eriti raske on aga välja selgitada, kas kaugetel
galaktikatel üldse on peamiselt tumeianest koosnevaid satelliitgalaktikaid.
"Kui testida teooriaid Linnutee põhjal, tekib mingi
hetk küsimus, kas Linnutee on millegi poolest eriline või mitte," selgitas
Vegetti. "Seepärast on oluline kontrollida teooriate paikapidavust teistes
galaktikates."
Vegetti töörühmal õnnestus avastada peamiselt tumeainest
koosnev kääbusgalaktika, mis tiirleb ümber 10 miljardi valgusaasta kaugusel
asuva massiivse ellipsikujulise galaktika. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus kirjutavad teadlased, et selle süsteemi JVAS B1938+666 kuuluva nähtamatu
kääbuse mass on Päikese massist umbes 190 miljonit korda suurem, mis muudab
selle suuruselt võrreldavaks Amburiga.
Astronoomid avastasid selle tumeda galaktika tänu
gravitatsiooniläätse efektile - kui kääbuse hiiglaslik kaaslane möödus veelgi
kaugemal asuva galaktika eest, pani selle gravitatsioon taustal oleva galaktika
paistma väljavenitatud valgusrõngana.
Tavaliselt moodustavad need Einsteini rõngasteks
nimetatavad valgusrõngad peaaegu täiusliku ringi, väikese kõrvalekalde
põhjustas antud juhul nähtamatu kääbusgalaktika lähedus.
"Gravitatsiooniläätse efekti muudab väärtuslikuks,
et selle abil saab avastada ka ainult tumeainest koosnevaid
satelliitgalaktikaid," selgitas uuringu kaasautor Chris Fassnacht
California ülikoolist.
See on teine väljaspool meie galaktikasüsteemi avastatud
tume galaktika, kuid esimene, mis on sama väike kui Linnutee teadaolevad
kaaslased. Teine avastatud galaktikatest asub kõigest 2,6 miljardi valgusaasta
kaugusel ning on 18 korda suurema massiga.
Osale Novaatori videokonkursi publikuhääletusel!