2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor?
26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Tšeljabinski lähedalt leitud meteoriidikillul on lisaks atmosfääris tekkivale sulamiskoorikule näha vanemad sulamisjäljed

Foto: Svend Buhl/Wikimedia Commons

Möödunud aasta veebruaris Tšeljabinski linna kohal plahvatanud meteoor tegi palju pahandust – lõhkus tohutult aknaid ja vigastas ligi tuhandet inimest. Kosmiline paharet tekkis kahe suure asteroidi kokkupõrkel umbes 300 miljonit aastat tagasi, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.

Aasta jooksul on plahvatuskoha ümbrusest leitud meteoriidikilde. Kõikidel kildudel on lisaks atmosfääris tekkivale sulamiskoorikule vanemaid sulamisjälgi. Järelikult oli osa kivimist sulanud juba ammu enne Maa atmosfääri jõudmist ning kivitükk tekkis kahe suurema taevakeha omavahelisel kokkupõrkel.

Venemaa Novosibirski geoloogia ja mineraloogiainstituudi ning Jaapani Sendai Tohoku ülikooli teadlased uurisid kilde põhjalikult ning leidsid üht kindlat tüüpi mineraali - jadeiiti, mis tekib ülikiirel kristalliseerumisel suures kuumuses ning kõrge rõhu all.

Liikumisteekonna põhjal oletavad astronoomid, et Tšeljabinski kohal plahvatanud meteoor pärines Apollo-laadsete asteroidide hulgast. Tõenäoliselt murdus see lahti asteroidist 2011 EO40.

Nüüd õnnestus meteoriiditükikeste jadeiidisisalduse põhjal  välja arvutada, et Maale jõudnud kild tekkis siis, kui asteroid põrkas kokku ligi 200 meetri laiuse taevakehaga. Too liikus kiirusega 0,4 –1,5 kilomeetrit sekundis.

Uurimuse autori Shin Ozawa sõnul on tõenäoline, et kokkupõrkel tekkis palju väiksemaid tükke ja teised lendavad siiani kosmoses ringi. Samas plahvatuses tekkinud kivitükid võivad tiirelda üsna sarnasel orbiidil. Asteroidide vöös on arvukalt sarnaseid kivimkehi ja need põrkavad omavahel sageli kokku.

28.05.2014 19:32
rendiautorent

Seda, et see juhtus 300 miljonit aastat tagasi ja teise kolaka laius oli ca 200 meetrit õnnestus arvutada aga kiirust ei saanudki kätte. Mis mõttes nii umbes 0,4 kuni 1,5 km /sek. Ma ei imestaks, kui seda uudist otsides saaks tõlkest teada, et 300 miljonit oli tegelikult 300 miljardit. Aga iseenesest on hea uudis. Nüüd ma tean, mis ma homme ette võtan näiteks oma muru niitmisega.

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus