2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas vesi Maale jõudis?
11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko 7. detsembril 2014. Pilt on kokku pandud fotodest, mille Rosetta tegi 19,7 kilomeetri kõrguselt

Foto: ESA/Rosetta/NAVCAM

Komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko vesi on täiesti ebamaise koostisega.

4,5 miljardi aastat tagasi oli Päikesesüsteem verinoor ja ülimalt kuum. Kui titeeas Maal vett leiduski, siis aurustus see kohe.

Praegu meredes ja jõgedes leiduv vesi on siia jõudnud asteroidide või komeetidega. Nüüd tunduvad need taevakehad kuivade kivikõrbetena, kuid meie planeedisüsteemi nooruses sisaldasid need tõenäoliselt suurel hulgal vett.

Mõistmaks, kust vesi pärineb, hindavad astrofüüsikud vesiniku eri vormide vahelist suhet. Raske vesinik ehk deuteerium, mille tuumas on erinevalt tavalisest vesinikust lisaks prootonile veel üks neutron, on Maal haruldane. 

Näiteks Halley komeedis on deuteeriumi kaks korda rohkem kui maises vees. Too komeet pärineb Päikesesüsteemi piirialalt Oorti pilvest.

Seevastu komeedi Hartley 2 uurimine  kinnitas, et tolle taevakeha vesi on samasugune kui Maal. Hartley 2 pärineb Neptuuni ja Pluuto vahelisest Kuiperi vööst, mis asub Maale ligemal kui Oorti pilv.

Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam Rosetta on augustist saati tiirelnud ümber komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko, mille algkodu on samuti Kuiperi vöös. Rosetta pardal olevad mõõteriistad on põhjalikult uurinud komeedi atmosfääri. 

Ajakirjas Science ilmunud esialgne analüüs kinnitab, et sealses vees on rasket vesinikku rohkem kui ühelgi teisel seni uuritud taevakehal ehk ligi kolm korda rohkem kui Maal.

Uurimuse autori Berni ülikooli astronoomi Kathrin Altweggi sõnul paneb see komeetidelt vee pärinemise teooria tõsise kahtluse alla. Isegi kui suur osa Kuiperi vöö komeetidest on pigem Hartley 2 moodi, siis piisab paarist 67P-sarnasest komeedist, et nonde taevakehade vesiniku ja deuteeriumi suhtarv paigast nihutada. 

Altweggi oletusel pärineb maakera vesi pigem Marsi ja Jupiteri vahel paiknevatelt asteroididelt. Vee päritolu selgitamiseks on vaja rohkem uurimislende Kuiperi vöö komeetide juurde.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus