Leiti asustatav eksoplaneet

Uute eksoplaneetide kütid on avastanud planeedi, mis on tõenäoliselt Maa sarnane nii koostise, mõõtmete kui ka elule sobilike tingimuste poolest.

California ülikooli ja Carnegie institutsiooni teadlased leidsid Maast kõigest kolm korda massiivsema eksoplaneedi, mis tiirleb ümber oma tähe sobival kaugusel vedela vee esinemiseks, mis tähendab, et leiti esimene planeet väljaspool Päikesesüsteemi, mis oleks potentsiaalselt asustatav, kirjutas Physorg.

„Potentsiaalselt asustatav“ ei tähenda siiski seda, et inimestel oleks seal meeldiv elada. Suure tõenäosusega see nii ei ole, kuid elule sobilikud tingimused ehk vedel vesi ja atmosfäär seal arvatavasti siiski esinevad. Planeet avastati Hawaii saarel asuvas Kecki observatooriumis teostatud vaatluste abil.

„Kuna potentsiaalselt asustatav planeet avastati küllalt kiirelt, siis on alust arvata, et sellised planeedid on väga tavalised,“ ütles California ülikooli astronoomia ja astrofüüsika professor Steven Vogt.

Artikkel uuest eksoplaneedist avaldati ajakirjas Astrophysical Journal. Artiklis kirjeldati kahe uue planeedi avastamist, mis tähendab, et Kaalude tähtkujus asuva Gliese 581 tähe ümber on leitud tiirlemas juba kuus planeeti, millest üks asub elule sobivates tingimustes. Sarnaselt Päikesesüsteemi planeetidele on ka Gliese 581 süsteemi planeetidel väheelliptilised ehk peaaegu ümmargused orbiidid.

Kõige huvitavam kuuest on planeet nimega Gliese 581g. Tiirlemisperiood tähe ümber on kõigest 37 päeva, kusjuures sama ajaga teeb ta ka ühe täispöörde ümber oma telje. Seega on ta sarnane Maa kaaslasele Kuule, mille tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on samuti gravitatsioonilisest vastastikmõjust ja selle tekitatud loodetest tulenevalt aja jooksul võrdsustunud. Seetõttu on Gliese 581g üks külg pööratud alati tähe poole, vastaskülg on aga püsivas pimeduses.

Planeedi mass viitab, et tal on tõenäoliselt kindel kivine pind ning piisavalt tugev gravitatsioon, et hoida kinni atmosfääri. Planeet asub Maast 20 valgusaasta kaugusel. Gliese 581 ümbert on varem leitud planeete, mis asusid kas pisut liiga külmas või liiga kuumas vööndis. „Nüüd aga leidsime 581g, mis paikneb täpselt õiges kohas, et seal võiks esineda elu,“ ütles Vogt.

Kui planeedil tõepoolest elu esineb, siis kõige tõenäolisemalt võib selle leida terminaatorilt ehk valguse ja varju piirilt ja selle lähedusest planeedi pinnal. Teadlaste arvutuste kohaselt on terve planeedi keskmine õhutemperatuur planeedi pinnal –31 kuni –12 kraadi, kuid lokaalselt esinevad mõistagi suured erinevused. Tähepoolne külg on väga kuum, püsivas pimeduses olev külg on aga mõistagi märksa külmem. Planeedi diameeter on ilmselt Maa diameetrist 1,2–1,4 korda suurem. „Gravitatsioon planeedi pinnal on pisut suurem kui maapinnal, mis tähendab, et inimene suudaks seal raskusteta püsti kõndida,“ ütles Vogt.

Sarnaselt paljude teiste eksoplaneetide avastamisele kasutati ka seekord planeetide poolt tähele avaldatavat gravitatsioonilist mõju, mis paneb tähe võbelema. Selle võbeluse abil ongi võimalik üsna keeruka analüüsi abil leida erinevaid planeete ning arvutada välja nende orbiidi omadused ja massid.

Avastuse tähtsus ei seisne tegelikult konkreetses planeedis, kus ei pruugi elu esineda ning ka inimeste tulevikus rajatava koloonia jaoks ei ole suure tõenäosusega tegemist sugugi parima paigaga. Huvipakkuv on aga see, et hoolikalt uuritud on planeediküttide poolt vaid väga väike arv tähti.

„Kui sellised planeedid oleksid väga haruldased, siis ei oleks me potentsiaalselt asustatavat planeeti nii kiirelt leidnud,“ ütles Vogt. „Potentsiaalselt asustatavaid planeete leidub tõenäoliselt 10–20 protsendi tähesüsteemide ümber. Seega on asustatavaid planeete ainuüksi meie Galaktikas kümneid miljardeid,“ lisas ta.

• Tweet