22.02.2011 10:54
Maa tuum pöörleb ülejäänud planeedist kiiremini
Maakera tuum pöörleb kiiremini kui terve planeet. Uus
uuring annab esimese täpse hinnangu, kui palju on tuuma pöörlemine kiirem.
Cambridge'i ülikooli teadlased avastasid, et varasemad
hinnangud, mille kohaselt pöörleb Maa tuum aastas ühe kraadi võrra kiiremini, on
ebatäpsed. Tegelikult pöörleb Maa tuum
umbes miljoni aasta jooksul planeedist ühe kraadi võrra rohkem.
Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uuringu järgi
kasvab Maa tahke sisetuum väga aeglaselt, siis kui maakera vedela välistuuma
ained selle pinnal tahkuvad. Selle protsessi käigus ida- ja läänepoolkerade
liikumiskiiruse erinevus külmutatakse Maa sisetuumas.
Uuringu peaautori Lauren Waszeki sõnul on kiiremad
pöörlemiskiirused vastuolus sisetuuma poolkeradega, sest siis ei jääks tardumise
jaoks piisavalt aega. Kuivõrd kiiruste erinevuste vahel puudub koostoime, siis
on see teadlaste seas ka varem tõsiseid küsitavusi tekitanud.
Waszeki sõnul tuletasid nad pöörlemiskiirused poolkerade
struktuuri arengu põhjal ning see on esimene uuring, kus poolkerad ja
pöörlemine on ühendatud.
Uuringu läbiviimiseks kasutasid teadlased 5200 kilomeetri
sügavusel asuvat sisetuuma läbivaid seismilisi laineid ning võrdlesid nende
liikumiskiirust sisetuuma pinnalt tagasipeegelduvate lainetega.
Seejärel tuli võrrelda neid kiiruserinevusi sisetuuma
poolkerade pöörlemise kiirusest kogutud informatsiooniga. Ida- ja läänepoolkera
liikumiskiirused on erinevad. Poolkerasid lahutavate piirjoonte piiramine
näitas, et mõlemad poolkerad liikusid pidevalt ida suunas.
Kuivõrd Maa sisetuum kasvab ajapikku, on selle keskosa
vanem ning kahe poolkera vaheline nihe mõjutab aja jooksul selle pöörlemist.
Seetõttu arvutatakse selle pöörlemiskiirust poolkerade
vahelise piiri nihkumisest ning sisetuuma kasvust lähtudes.
Kuigi Maa sisetuum asub 5200 kilomeetri sügavusel, on
selle mõju maapinnal toimuvale väga oluline. Sisetuuma kasvamine põhjustab
tahkumist ja soojuse juhtimist maakera ülemistesse kihtidesse, mis omakorda
tekitab Maa magnetvälja.
Ilma
magnetväljata oleks maapind kaitsetu päikesekiirguse eest ning elu Maal poleks
võimalik.