Maavälist elu tuleb otsida Maalt

Maal asuvate ekstreemsete elupaikade ja organismide uurimine viib meid lähemale teistel planeetidel leiduvate veidrate ja ootamatute eluvormide leidmisele.

Kuigi me kujutame ette, et tulnukad võiksid välja näha nagu me oleme ulmefilmidest näinud, on palju tõenäolisem, et maavälised eluvormid toituvad näiteks happest ning hingavad sisse metaani, kirjutas Technology Review.

Nende geneetiline kood sisaldab kuut, kaheksat või kahtteist nukleotiidi, mitte nelja, nagu meil. Üldsegi ei pruugi nende elu põhineda DNAl.

Sealne elu võib olla nii veider, et me ei pruugigi aru saada, et see on elu, seisab USA rahvusakadeemia komitee värskes raportis. Selle autorid leiavad, et Maal levinud elu, mis põhineb veel ja süsiniku ainevahetusel ning molekulaarsüsteemil, mis loob eelduse selleks, et keskkonnaga energiat vahetada, ei ole ainuvõimalik baas, millele universumis saaks elu tugineda.

Komitee esimees ning Seattle'is asuva Washingtoni ülikooli okeanograafiaprofessor John Baross märkis, et päikesesüsteemist elu otsimisel on tarvis teada, mida otsida. "Senistel otsingutel on keskendutud Maa-eluga sarnase elu otsingutele, aga mujal tekkinud elu võib võrreldes siinsega olla meile täiesti äratuntamatu. Viimase kümnendi edusammud bioloogias ja biokeemias näitavad, et eluks vajalikud nõuded ei ole nii täpsed, kui seni arvati," lisas ta.

Raport soovitab põhjalikult uurida näiteks vulkaanikraatreid ja kõrbesid, mille tingimused meenutavad neid, mis valitsevad Marsil või teistel planeetidel. Metagenoomikas panustavad teadlased sellele, et leida baktereid, mille võime energiat salvestada ja kasutada oleks mõistlik inimeste poolt üle võtta.

Raport soovitab uurimislende teha neile planeetidele, mille tingimused on maapealse elu jaoks kõige lähedasemad. Näiteks Saturni kaaslasel Titaan näib olevat vedel segu veest ja ammoniaagist, milles võiks sisalduda elu.