Mars Express uurib Marsi kuud

Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseaparaat Mars Express möödus Marsi kuust Phobosest kõigest 67 kilomeetri kauguselt. See on esimene mitmest lähedasest möödalennust, mille käigus kogutud andmed aitavad loodetavasti Marsi kummaliste kuude ehitust ja tekkelugu paremini lahti mõtestada.

Phobosega pole kõik päris korras. Ta näib pealiskaudsel vaatlusel tavalise taevakehana, kuid tema tihedus (1,89 grammi kuupsentimeetris) pole nii suur kui peaks. Teadlased usuvad, et Phobos on 25–35 protsendi ulatuses poorne ning võib sisaldada ulatuslikke tühemikke. Seega poleks Phobos mitte terviklik taevakeha, vaid pigem hunnik kosmilist prügi, kirjutas Physorg.

Phobos (kreeka keeles „hirm“) on Marsi suurim ja lähim kuu. Teine Marsi kuu kannab nime Deimos (kreeka keeles „õudus“). Phobos on lisaks väiksele tihedusele omapärane ka selle poolest, et asub oma planeedile väga lähedal, kusjuures iga tiir ümber Marsi viib ta viimasele veelgi lähemale. See on nii seetõttu, et Phobose tiirlemisperiood on lühem kui Marsi ööpäev, mistõttu aeglustavad Marsi gravitatsioonivälja tekitatud looded Phobose tiirlemist ja toovad ta planeedile üha lähemale.

Selle tulemusena peaks Phobos ükskord Marsiga kokku põrkama, kuid märksa tõenäolisemalt kistakse ta üha suureneva gravitatsiooni poolt enne paljudeks tükkideks ning Marss saab endale mõneks ajaks sarnaselt Päikesesüsteemi suurtele planeetidele rõnga. Rõnga fragmendid kukuvad aga ükskord ikkagi Marsi pinnale.

Mars Express uurib radari abil Phobose gravitatsioonivälja ning teeb edaspidi kuu pinnast senisest parema lahutusega fotosid. Täpsed gravitatsioonivälja mõõtmised aitavad teha kindlaks Phobose tõenäolise siseehituse. Põhimõtteliselt on võimalik, et Phobos koosnebki suurel määral väiksema tihedusega materjalist, näiteks jääst. Sellisel juhul ei oleks vaja Phobose väikest tihedust seletada poorsusega. Vastus sellele küsimusele leitakse täpsemate andmete olemasolul loodetavasti üsna pea.

„Phobos on tõenäoliselt Päikesesüsteemi teise põlvkonna taevakeha,“ ütles  Martin Pätzold Kölni ülikoolist. Teine põlvkond tähendab antud juhul seda, et Phobos pole tekkinud koos Marsiga ühisest tolmupilvest, vaid on Marsi poolt hiljem kinni püütud. Päikesesüsteemis on selliseid taevakehi veel. Näiteks Jupiteri kuu Amalthea on tõenäoliselt samuti Jupiteri gravitatsioonivälja poolt kinni püütud.

Mars Express kogub andmeid phobose kohta kokku 12 möödalennu jooksul.