07.05.2010 15:42

Marsi jõeorud polegi vooluvee uuristatud?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (3)

Marsi uhtorud ja jõesängid ei pruugigi olla voolava vee tegevuse tulemus. Väidetavalt saavad sarnased pinnavormid tekkida ka voolava liiva tõttu.

1999. aastal saatis Mars Global Surveyor Maale hämmastavad pildid Marsi keskmiste laiuste pinnamoest, millelt oli selgesti näha jõeorgude esinemine praeguseks kõrbelisel punasel planeedil.

Maal moodustuvad sarnased pinnavormid voolava vee tegevuse tagajärjel, mistõttu usutakse, et vedel vesi oli Marsil kunagi tavaline. Seega pidi kliima praegusest oluliselt erinema ning soodustama muu hulgas ka elusorganismide esinemist Marsil. Suuresti sellest on tulenenud ka suur huvi Marsi uurimise vastu, kirjutas Technology Review.

Marsi pinda uurinud robotid on küll kindlaks teinud jälgi veest ning kinnitanud hüpoteesi, et vesi võis tõesti kunagi Marsi pinnal voolata, kuid seda miljardeid aastaid tagasi. Uhtorud on aga sageli moodustunud kõigest mõne miljoni aasta eest, kuid geoloogilises mõttes nii vähe aega tagasi oli Marss kindlasti juba õhukese atmosfääriga kuiv kivikõrb.

Välja on pakutud, et Marsi pinna alustes veelademetes olevat vett on ajuti kuumutanud mingi protsess, mistõttu on vesi pinnale voolanud ning Marsi reljeefi kujundanud. Samas on jõeorgude morfoloogiast näha, et neid on korduvalt ümberkujundatud, mistõttu peab Marsil esinema mehhanism, kuidas tühjenevaid veelademeid taastoita. Maal on selleks mehhanismiks sademed, Marsil sademeid aga ei esine.

Seetõttu on välja pakutud täiesti uus mehhanism, mille kohaselt ei moodustunud orud mitte voolava vee, vaid voolava liiva tagajärjel. Sarnaseid orge esineb ka Maal, kuid seda vaid piisavalt suure nõlvakalde korral. Probleem Marsiga seisneb selles, et enamasti ei asu vaadeldud orud piisavalt suure kaldega nõlvadel.

Mexico ülikooli teadlased Yolanda Cedillo-Flores ja Héctor Javier Durand-Manterola on nüüd pakkunud välja probleemile ühe võimaliku lahenduse. Nende idee kohaselt saaks liiv nõlva väikse kaldenurga korral siiski voolata, kui altpoolt tõuseks pinnale midagi, mis liiva voolavust parandab. Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peavad nad süsinikdioksiidi.

See seletus lahendaks mitmed olulised probleemid. Lisaks nõlva kadenurga probleemile on seletatav ka protsessi korduvus. Nimelt sublimeeruks süsinikdioksiid soojal perioodil ning sadestuks jahedamal ajajärgul. Seejärel kaetakse ta ajapikku liivaga, sest tolmutormid on Marsil küllalt tavalised. Soojenedes läheks süsinikdioksiid taas gaasilisse olekusse ning looks head tingimused vahepeal kuhjunud liiva liikumahakkamiseks.

Samuti seletab see hüpotees, miks moodustuvad orud just keskmistel laiustel. Nimelt on poolustel süsinikdioksiidi sublimeerumiseks liiga külm, ekvaatoril aga sadestumiseks liiga palav.

Cedillo-Flores ja Durand-Manterola on üritanud Marsi sarnaseid pinnavorme luua ka laboris, süstides liiva alla selle voolavuse suurendamiseks õhku, ning on tõepoolest suutnud niiviisi tekitada Marsi uhtorge meenutavaid mikropinnavorme.

Kui esitatud hüpotees on korrektne, siis on selge, et Maavälise elu otsimiseks tuleb keskenduda teistele, väljaspool Päikesesüsteemi asuvatele taevakehadele. Marsi tingimused paistavad olevat siiski liiga karmid ning seda juba miljardeid aastaid.
07.05.2010 16:28
4

Märkasin pisikest tõlkeviga eelviimase lõigu alguses, kus sõna and on jäänud tõlkimata.

Lisa kommentaar
10.05.2010 17:58
4

Aga voolav liiv ei saanud ju vormida kõiki Marsi kanaleid, kuidas muidu seletada mitmete orgude otstes paiknevaid süvikuid (veereservuaarid).

Lisa kommentaar

 

NASA 06.02.2012 17:51

Video: Kuu loojub Atlandi ookeani kohal

Milline paistab Kuu kosmosejaamast?

NASA 03.02.2012 15:59

Video: Esimene filmilõik Kuu tagaküljest

NASA kosmosesond filmis esmakordselt Kuu tagakülge, mida Maalt vaadates kunagi ei näe.

01.02.2012 11:38

Mis toimub Päikesesüsteemi piirialadel?

Päikesesüsteemis on rohkem hapnikku, kui sellest väljapoole jäävatel aladel, näitasid NASA kosmosesondi IBEX andmed.

20.01.2012 10:12

Kuidas leiti nähtamatu galaktika?

Astronoomid avastasid peamiselt tumeainest koosneva kääbusgalaktika.

17.01.2012 11:39

Video: Veider planeet osutus veemaailmaks

Oma kodutähele ohtlikult lähedal tiirleval ja algselt kivikõrbeks peetud planeedil võib leiduda vett.

11.01.2012 12:05

Kus paikneb tumeaine?

Astronoomide kaart tõi tumeaine paiknemise osas selgust.

04.01.2012 13:10

Looduslikud kvaasikristallid tulid kosmosest (1)

Looduses leiduvad kvaasikristallid polegi maist päritolu.

02.01.2012 16:40

Maa tuuma saladused saavad tasapisi selgemaks

Ameerika teadlaste värske uuring aitab kitsendada Maa tuumas leiduda võivate kergete elementide ringi.

28.12.2011 00:33

Haruldane pulsar külvab segadust

Astronoomid avastasid aeglaselt pöörleva neutrontähe, mis paistab olevat selle sünnitanud plahvatusest vanem.

22.12.2011 09:04

Kepleri avastatud Maa-sarnastel planeetidel elu ei ole

Kepleri kosmoseteleskoop avastas kaks suuruselt Maale sarnanevat kivist planeeti, kuid neil on elu tekkimiseks liiga kuum.

19.12.2011 11:53

Hubble’i foto: lumeingel kosmoses

Kosmoseteleskoop Hubble’i jäädvustas Maast ligi 2000 valgusaasta kaugusel udukogu S106, mis asub Luige tähtkujus.

16.12.2011 09:33

Video: NASA ehitab komeetide jahtimiseks harpuuni

NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlastel on valminud võimas vibupüss, millega nad katsetavad tohutuid harpuune, mis peaksid ühel päeval tungima läbi kosmoses kihutava komeedi pinna.

12.12.2011 09:40

Voolav vesi kujundas Marsi pinda

Kulgur Opportunity leidis Marsi pinnalt vee voolamisel settinud kipsilademed.

07.12.2011 07:05

Tugev päikesetuul toob Kuule liivatormid

Päikese krooni pursked kulutavad Kuu pinda.

06.12.2011 14:20

Avastati rekordsuured mustad augud

Maast 300 miljoni valgusaasta kaugusel asuvad mustad augud on Päikesest kümme miljardit korda raskemad.

05.12.2011 17:28

Avastati universumi algaegadest pärit erakordsed galaktikad (4)

Universumi äärealadelt avastatud neli ülipunast uut tüüpi galaktikat võivad olla puuduv lüli galaktikate evolutsioonis.

NASA 01.02.2012 14:55

Foto: Marsi tuultes sünnib kunst

Marsi tuuled annavad liivaluidetele kunstipärase vormi.

30.01.2012 13:55

Põhjanael võtab alla

Põhjanaela mass väheneb igal aastal ligikaudu Maa massi võrra, näitas värske analüüs.

19.01.2012 10:32

Kuu üllatab jäiste poolustega (1)

Maa kaaslasel leidub jäätunud vett.

12.01.2012 16:17

Avastati universumi suurim galaktikaparv

Ülisuure massiga galaktikaparv ületab teisi nii suuruse, kuumuse kui energiahulga poolest.

09.01.2012 18:31

Kas täheparv pühkis Maalt elu?

Suure osa maakera elustikust hävitanud ürgse väljasuremislaine põhjuseks võis olla Maale suhteliselt lähedal asunud täheparve radioaktiivne kiirgus.

03.01.2012 14:03

Kuu sai kaks uut kaaslast

Kaks uut tehiskaaslast tiirlevad nüüd Kuu ümber, üritades leida vastust, miks taevakeha üks külg on teisest nii erinev.

02.01.2012 13:55

Robotkirurgia aitab putitada rikki läinud satelliite

Teadlased arendavad tehnoloogiat, mis võimaldaks tulevikus robotitel satelliite remontida kosmoses.

27.12.2011 13:37

Päikesetuul lämmatab Merkuuri magnetvälja

Rauarikka Merkuuri magnetväli on väga nõrk.

20.12.2011 16:40

Supernoovad 2012. aastal maailmalõppu ei too

Ennustajad lubavad tulevaks aastaks mitmesuguseid hädasid ja õnnetusi.

16.12.2011 10:15

Planeedirohkus külvab segadust

Üha sagedamini avastatakse väljaspool meie päikesesüsteemi asuvaid keskmise suurusega planeete, mille arvukus seab kahtluse alla senised planeeditekke mudelid.

13.12.2011 17:42

Foto: Täheplahvatuses tekkis kosmosesse punane roos

NASA kosmoseteleskoobi tehtud pildil on näha punase roosina näivad supernoova jäänused.

09.12.2011 14:17

Vampiirtäht paljastab oma saladusi

Astronoomidel õnnestus teha seni parimad fotod kaksiktähest, mille üks täht on suure osa oma materjalist juba paaristähele loovutanud.

06.12.2011 17:25

Video: Kosmosejaamas käib mäng tulega

Rahvusvahelises kosmosejaamas korraldatud eksperiment mõõtis tule kummalist käitumist mikrogravitatsioonis.

06.12.2011 10:29

Päikest meenutava tähe juurest leiti eluks sobilik planeet (3)

Kepleri kosmoseteleskoop leidis planeedi, mille pinnatemperatuur võib olla üsna sarnane maapealsele.