Mees teenis Kuu müügiga sada miljonit

End Kuu omanikuks pidav ärimees Dennis Hope on alates 1980. aastast müünud lapikesi Kuu pinnal ning teeninud sellega üle 9 miljoni USA dollari (ligi 104 miljonit Eesti krooni).

Ta müüb kuu pinnal 0,4 hektari suuruseid lapikesi hinnaga 19,99 dollarit (umbes 233 krooni). Maatükid valitakse välja juhuslikult , sest loomulikult ei ole ostjal võimalik oma krundiga tutvuma sõita.

Seni on tal olnud 4,25 miljonit ostjat. Kuu-ostjate hulgas on mitmeid suurnimesid. Tükikese omandas kadunud president Ronald Reagan, elavatest võivad end Kuu krundi omanikeks nimetada näiteks George Lucas ja USA praeguse presidendi isa George Bush.

1967. aastal leppisid ÜRO liikmesmaad kokku, et ükski riik ei saa omada midagi Kuul ega päikesesüsteemi planeetidel. Kuid lepe ei ütle midagi eraomanike kohta. Hope rõhutab, et tegu on omanikuta maaga, millele 197 riigi kodanikud saavad esitada taotlusi. Ühtseid reegleid, kuidas Kuu peal maajagamine peaks käima, pole.

Nii USA kui Jaapan kavandavad Kuu peale kolooniaid ning Kuu peale maa ostmine võib seeläbi veelgi hoogu saada.

Montreali McGilli ülikooli õhu ja kosmoseõiguse professor Ram Jakhu ütleb, et Hope'i väited kuupealse eraomandi kohta ei pea eriti vett. Aga õigus pole ka ühelgi riigil, kes Kuul kanda kinnitada üritab.

Kuu on rahvusvaheline ühisomand, riigid ei saa seal midagi omada, nii määrab ÜRO 1967. aasta leping. Eraisikute õigused ei ole saa minna vastuollu riikide õiguste ja võetud kohustustega.

Jakhu, kes on rahvusvahelise kosmoseõiguse instituudi direktor, usub, et Hope'i laadsed ettevõtjad on ÜRO leppest valesti aru saanud, sest leppe mõte oli välistada kosmoses omandivaidlused. Ajalooliselt on maadejagamine olnud sõdade üks peamisi põhjuseid. "Kuu ei ole kellegi oma. Keegi ei saa olla kosmoses maaomanik," ütles Jakhu.

Kuid Hope jääb enda juurde - talle kuulub 95 erinevat planeeti, 2,8 triljonit hektarit kosmilisi krunte, nende väärtus ületab 100 triljonit dollarit, kuid maavarade kaevandamise õigused hinna sisse ei kuulu.